Vilistlaste kokkutulek

29. oktoobril toimus Tallinna Lilleküla Gümnassiumi 35. sünnipäeva puhul kooli vilistlaste kokkutulek Salme Kultuurikeskuses. Üritus algas kell 19.00 ja kestis keskööni välja. Kokkutulek sisaldas pidulikku aktust, ansambli Boogie Company esinemist, õpetajate etteastu ning Lilleküla Tantsugrupi tantsimist.


Küsisin ka paar küsimust vilistlastelt.
Esimena küsitlesin omaenda venda Raidot, kes on ka Lilleküla Gümnaasiumi vilistlane ja oli samuti kokkutulekul kohal.

Miks otsustasid kokkutulekust osa võtta?
Et oma vanu klassikaaslasi ja õpetajaid üle pika aja uuesti näha.

Millised on Sinu muljed üritusest?
Väga lahe.

Mis aastal lõpetasid Lilleküla Gümnaasiumi?
Lõpetasin 2001. aastal.

Millega nüüd tegeled?
Õpin arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias.

Kas igatsed aegu, mil gümnaasiumis käisid?
Jah, sõpru igatsen põhiliselt.



Teisena küsisin paar küsimust vilistlaselt Annaliisilt.

Oled rahul, et kohale tulid?
Muidugi!!! Väga super on.

Millised on Sinu mälestused Lillekülast?
Meil oli hästi hästi kihvt ja ühtne klass, koguaeg sai nalja ja ma suhtlen paljude vanade klassikaaslastega siiani.

Kes oli Sinu klassijuhataja?
Õpetaja Lemme Liis Elp

Tekst/intervjuu: Johanna Valk
Pildid: Kärt

Rohkem pilte leiad: SIIT.

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi sünnipäev!

22.10.2010 oli Tallinna Lilleküla Günaasiumile tähtis päev. Nimelt oli meie koolil 35. sünnipäev.
Kooli sünnipäeva puhul tegid kõik klassid koolile kingitusi milleks olid peamiselt erinevad raamatud, mis lähevad kooli raamatukokku ja neid saavad lugeda kõik ,kes soovivad. Kuna oli ka veerandi viimane päev, saadeti õpilased vaheajale alles peale magusa kringli söömist.
Õpetajatel aga vaheaeg nii kiiresti ei tulnud. Neil oli kella 14.00-st 15.00-ni aktus, kuhu olid oodatud vanad koolitöötajad ja teised külalised. Aktusel toimus palju huvitavat: lapsed laulsid, mängisid flööti, tantsisid rahvatantsu ja laulsid ka regilaulu. Haridusamet polnud kade ja jagas meie koolile kiidusõnu, mille üle on uhke terve kool.
Õpetajad, kellel on meie koolis kõige pikem staaž, said tänukirja. Kool sai kingituse ka haridusametilt, selleks oli pilt koolist. Peale seda, kui pidulik osa oli läbi söödi kooki, millel ilutses pilt koolist, ja samalajal said õpetajad ning külalised omavahel juttu puhuda. Peale väikest kohvilauda järgnes koolis ringkäik nendele, kes veel renoveeritud koolimaja näinud ei olnud.

Kell 17.00 toimusid saalis spordivõistlused vilistlaste ja õpetajate vahel.

Tekst:  Risto /Raimond
Pildid: Raimond
Teksti redigeeris: Kärt
Rohkem pilte saab näha siit: PILDID

Moodsalt soodsalt sügisesse!

19. Oktoober toimus kooli aulas kell 15.00-18.00 täika "Soodsalt moodsalt sügisesse".
Eelnevalt huvijuhi juures registreerunud õpilased müüsid täikal riideid, mänguasju, kotte, ehteid, filme, raamatuid ja isegi kodus valmistatud küpsetisi. Täika kujunes edukalt ja rahvast oli üle kooli väga palju kogunenud

Tekst : Martin 
Pildid: Martin. 

Väiksemad õppisid prügi sorteerimist.

14.10.2010 külastas meie kooli Prügihunt, et õpetada meie kooli väiksematele prügi sorteerimist.

Õppetund kestis 45 minutit ja see toimus kahes osas.Alustati õuest, kus oli üles seatud konteiner õppematerjalidega. Hiljem mindi klassi. Üritus sisaldas prügisorteerimismänge ja arutlust, kuidas me ise saame keskkonda hoida puhtamana. Õpilased said teada mis materjale saab taaskasutada ja mille jaoks on võimalik kasutada neid materjale, mida ei saa taaskasutada. Samas said nad ka teada miks on vajalik asjade taaskasutamine, mitte alati uue tootmine. Nii mõnigi õpilane sai targemaks ja oskab lugeda nüüd pakenditel olevaid märke(taaskasutatav pakend,tuleohtlik jne.) ning teab mida

teha kui keegi tema läheduses prügi maha viskab.

                                          

            Rohkem pilte saab näha

                 siit: PILDID

                     Tekst: Risto

                     Pildid: Raimond
                     Teksti redigeeris: Kärt Kütt

Õppepäev Kohtla-Nõmmel

õppepäev kohtla -nõmmel

View more presentations from 11ameediagrupp|Slideshare.

Rohkem pilte saab näha siit: PILDID

Eesti-Sloveenia ehk Võitle Eesti Võitle!

Eesti-Sloveenia

View more presentations from 11ameedia|Slideshare.

Teisipäeval(12.10.2010) toimus Tallinnas, A. le Coq Arenal Eesti-Sloveenia selle aasta viimane valikmäng. Fännidel olid ootused suured ,sest reedel oli saavutatud Belgradis 1:3 võit Serbia üle.Rahvast võis olla staadionil umbes 5500  kaasaarvatud ka mina (Raimond).
 Esimene poolaeg lõppes seisul 0:0,  kuid võib öelda ,et Eestil olid esimene pooleaeg isegi paremad võimalused kui Sloveenial.Eestil toimisid nii söödud kui ka pealelöögid.
 Teisesel poolajal pani Sloveenia Eestile surve peale.55.minutil sai vigastada kaitsja Taavi Rähn ja tema asemel toodi väljakule Karl Palatu niigi oli Eesti üks paremaid keskkaitsjaid, Raio Piiroja saanud Serbia vastu mängides kollase kaardi ja enne seda sai ta kollase kaardi Itaalia vastu mängides, siis tähendas see seda, et ta pidi tänase kohtumise vahele jätma. See oli Eestile raske hoop, Piiroja asemele nihutati Ragnar Klavan keskkaitsesse ja Klavani asemele vaskaule äärele toodi väljakule uus mees Andrei Sidorenkov. Kohtumise ainus värav löödi 67.minutil ja kahjuks oli see  A.Sidorenkovi omavärav. Värava põhjuseks võis olla ka see, et  kaitseliin oli segaduses ja sloveenia ründajatel lasti ennast liiga kergelt ära petta ja tänu sellele sai ka Zlatko Dedic teha pealelöögi, mis oleks väravast mööda veerenud, aga ilmeslt suurema mängukogemuse puudumise tõttu otsustas Sidorenkov jala vahele panna ja palli kindlusemõttes auti lükata, aga lõi palli hoopis väravasse. Edasi üritas Eesti pikkade pallidega  vastaste väravat ohustada, kuid rünnakud luhtusid sest, Sloveenia kaitsjad olid tasemel.
Kui  mängitud oli juba 90. minutit tuli Eestile ridamisi häid võimalusi ja värav oli juba peaaegu õhus, aga Sloveenia väravavaht oli värvas väga hea. Eesti koondisel puudus õnn ja eks nad olid ka mängust Serbia vastu väsinud ja lõppseisuks jäigi 0:1.
  Eesti hoiab hetkel C-alagrupis kuue punktiga (4 mängu) kolmandat kohta. Meie ees on Itaalia: seitse punkti(3 mängu) ja Sloveenia: seitse punkti (4 mängu) ja taga Põhja-Iirimaa: viis punkti (3 mängu), Serbia: neli punkti (3mängu), Fääri Saared:üks punkt (5 mängu).Meiega samal ajal toimuma pidanud mäng Itaalia-Serbia vahel katkestati kuna Serbia fännid hakkasid staadionil mässama. Serbia saab enda karistuse UEFA poolt teada 28.oktoobril, miinimum karistuseks võib olla rahatrahv ja maksimumkaristuseks eemaldamine praeguselt valikturniirilt kui ka järgmistest valiksarjadest.Samas tähendaks see ka seda, et need 3 punkti, mis meie Serblastelt võitsime kaotaks enda väärtuse.

                                                                                                  Tekst,Pilt: Raimond
                                                                                                   Slideshow: Kärt

Õpetajate päeva slideshow

Opetajate paev

View more presentations from 11ameedia|Slideshare.

Toredad õpetjajad

View more presentations from 11ameedia|Slideshare Meediagrupp.

Raadiohääl Alari Kivisaar meie koolis.

13.10.2010 külastas meie kooli Alari Kivisaar, kes tuli gümnaasiumiklassidele rääkima
raadio- ja saatejuhi tööst.
Paljude arvates on raadios töötamine väga lõbus ja pole nagu õige töökoht, aga Alari Kivisaare jaoks on see nagu iga teine töö ikka. "Midagi lihtsat see küll pole, kuna hommikuprogramm tuleb puhtalt improvisatsioonist". Seetõttu on hommikuprogramm kõige tähtsam ja uuringute tulemus näitab, et seda kuulavad üle 300 000 inimese.
Töötades raadios ja olles saatejuht pead olema sina ise. Raadiotöö puhul on veel oluline, et sul
on asjades oma arvamus ja julgus see välja öelda. Vastasel juhul sa sellele tööle lihtsalt ei sobi.
Tuntud olla tähendab seda,et sa oled avaliku ühiskonna tegelane, millega kaasneb palju lisakohustusi ja paljud inimesed tänaval vaatavad sulle järele. Alari Kivisaar ütleb, et tuntusel on vähe plusse, üks neist on parem teenindus poodides. "See on imelik, mu sõbrad kurdavad halva ja vastiku teeninduse üle. Mina vaatan neile imestunult otsa ja mõtlen, kas tõesti? Mind teenindavad inimesed on alati naeratavad ja lahked"
Paljudel on tekkinud küsimus, et kust saab raadio raha? Raadio teenib raha reklaami pealt.
Kumb meeldib Alari Kivisaarele rohkem,kas raadio või televisioon? Raadio, sest seda saab
Eestis teha maailmatasemel kuid televisiooni mitte.


Tekst: Risto Seiler

Lasteetendus "Tulelinnu laul"

   11.10.10. 4. tunni ajal esines algklassidele Nukuteater Nipitiri, lasteetendusega "Tulelinnu laul".  
   Etendus rääkis sõprusest, headusest ja õnnest. Lapsed said jälgida tegelaste seiklusi, õppida nende vigadest ja rõõmustada kordaminekute üle. Ka kaasa sai mõnel korral laulda.
Aula täitus kiiresti rõõmsas meeleolus olevate lastega, kes olid pisut ulakas meeleolus, kuid kui etendus pihta hakkas, olid kõik vaiksed ja põnevil.
Kõikidele lastele tundus see etendus väga meeldivalt, sest laste naerukilkeid oli kuulda iga 10 sekundi tagant. Lapsed tundsid olevat mõttega etenduse juures ja elasid südamest kaasa.

Tekst: Liisel-Kariine Roos ja Birgit Pihelgas
Pildid: Birgit Pihelgas                                               
                                                                            

   

Õpetajate päev

    Täna (08.10.10) toimus meie koolis väga lõbus ja lustlik õpetajate päev.

Päev ise algas väga meeldivalt. Nimelt olid 12. klassi tüdrukud

hommikul varakult kooli välisukse juures ning tervitasid kõiki ja pakkusid

õpetajatele kommi.

Eks see õpetajate päev ole ikka ja alati üks oodatud päev, eriti just aga

õpilaste enda seas. Lõpus jõudiski see aeg kätte, kui neljandat ja viiendat

tundi noortematele klassidele andsid 12. klasside abituriendid.

Peale tunde toimus kooli aulas õpetajatele väike pidulik aktus, kus õpetajad

ise esitasid väikese, kuid meeleoluka etteaste laulu   näol. 12.klass esnies õpetajatele

samuti lauluga, mis meeldis õpetajatele väga. Õpetajatele anti aktusel üle ka

kõige sõbralikuma, abivalmima, humoorikama ja nägusaima õpetaja autasud.

Lisaks anti teada ka 1.-4. klasside lemmikõpetaja. Lisaks tunnustati huvijuhti

tema tegevuse eest ning kõiki teisi õpetajaid nende töö ja vaeva eest.
Lõpetuseks paluti õpetajaid väikesele kohvilauale.

Lisaks uurisin mõne õpilase ja õpetaja käest, kuidas neile päev meeldis
ja kõik nad olid väga rahul.

Rohkem pilte saab näha siit: PILDID

Tekst: Liisel Kariine

Pildid: Liisel ja Birgit

Noorteorganisatsioon SINA

Täna, kell 11.45, kogunesid 8-11nda klasside õpilased aulasse, et kuulata, mida SINA endast kujutab. Poiss, kes meile seda tutvustas on selle ettevõtluse üks vabatahtlikest ning ta mõtles, et kui inimesed sellest organisatsioonist nii palju head ja kasu saavad, siis miks mitte tulla ka meile sellest rääkima.

„Ajasime grupi kokkku ja käisime inimesi tänaval naerma ajamas“
 Ülikoolis tudeeriv poiss rääkis, kuidas tema SINA’ga 2 aastat tagasi ühines. Tema 17 liikmeline grupp pani pead kokku ja mõtles välja, kuidas tusased ja muidu pahuraid eestlasi kasvõi natukesegi naeratama panna. See oli nende sotsiaalne probleem, mida nad lahendama asusid. Ettevõtlikud noored koguseid omale sponsoreid, kes andsid neile maskotte, õhupalle, lilli, apelsine ja paljusid muid asju.Ühel päeva võeti kotitäis apelsine ja mindi niiviisi Viru tänavale. „Kõndisime umbes kümnekesi kesklinnas ringi ja andsime inimestele apelsine. Vastutasuks palusime ka neil midagi anda. Üks hetk oli terve Viru tänav täis inimesi, kes sobrasid oma kottides, et meile midagi vastu anda. Nii mõnigi jätkas oma teed naeratus näol.“ Teine aktsioon seoses nende projektiga „Naeratus näole“ oli see, et nad käisid kostüümidega linnas ringi. On ju vahva näha, kui oravate, rottide ja muude loomade maskottides inimesed trolli või trammiga ringi sõidavad. Lisaks lubati inimestel ka nendega pilti teha. Ise kiidab noormees, et SINA’ga koostöö tegemine annab väga suure kogemuse. "Õpitakse sponsorlust küsima ja pealekauba saab tohutult palju uusi ja kasulikke tutvusi ja sõpru."

„Tee täna sõbrale pai“
Reelika oli siis veel 15 aastane, kui tal tuli mõte teha kalender. Kalendri põhimõte oli selles, et iga päeva peale oli kirjutatud üks hea soovitus näiteks „ Aita täna vanaema“ või „Tee sõbrale pai“. Ta sai kokku 365 head soovi. Pildid lasi joonistada Halliste Põhikooli 1. klassi õpilastel. Kalendri tegi ta valmis 0 krooniga, kuna ta sai väga palju sponsoreid. „Terve kalendi tagakaas oli tihedalt täis kirjutatud sponsori nimesid“. Ta tegi neid kalendreid ja müüs neid 25 krooni tükk. Kalendrite müügiga teenis ta 50 000 krooni. Ta annetas kogu summa kohalikule lastekodule!

Peale 15 minutilist loengut küsisin poisilt veel mõned küsimused SINA kohta.:
K: Kui vanadele on organisatsioon SINA mõeldud?
V:"Vanusegrupp on 15-20. On näha, et nooremad ei ole nii palju ise mõtlevad. Kui sa oled vanem, siis suudad sa seal ka midagi ära teha ja oled võimeline meeskonna tööd juhtima ja selles osalema."
K: Tähendab, kui mul on idee, et see idee võib siis olla ükskõik mis? Ma saan selle ikkagi realiseerida või on ka mingid piirangud?
V: „Sina tuled, sinu idee. Seal on seinast seina ideid. On igasugu moeüritusi, on ratastooli peod, kiusamise vastased asjad. Näiteks eelmine aasta oli vaimse vägivalla vastaseid ideid päris palju. See idee võib olla tõesti ükskõik mis sulle pähe kargab.“
K: Kas ideed mida ma esitan, üritus või aktsioon mis sellega kaasnevad peavad olema kogu avalikkusele, või ma võin ka teha mõne ürituse näiteks oma koolis?
V: „Ka see on su ise enda vaba valik. Kõik inimesed kes sinna kokku tulevad, tulevad ju sinna iseenda vabast tahtest. Teemad võime alati meie anda. On sport, kultuur, kirjandus, näitlemine. Sinna kogunevad noored kes tunnevad selle vastu huvi.
K: Mida see laupäeval toimuv üritus siiski endast kujutab?
V: „See on nagu suurte ideede turg. Seal me näitame slaide, siis laseme inimestel öelda midagi, mis neile ei meeldi, mis neid närvi ajab. Näiteks noorte vähene huvitegevus. Seal kohapeal sünnivad need ideed. Kohale tulles ei pea olema idee olemas. See tekib seal. Seda on raske seletada, aga kui sa seal oled, siis see juhtub. Kõik panevad mingis töögrupis pead kokku ja tekivad ideed.
K: On see populaarne üritus?
V: "Eks see läheb iga aastaga aina populaarsemaks. Kui alustati, oli kohal 20-30 pead. Järgmistel aastatel juba 120. Seeaasta loodame 180 inimest Tallinnasse kokku saada. Peale Tallinna toimub üritus ka Tartus, Pärnus, Viljandis."

Jutu mõte on see, et kui teid kõiki huvitab SINA, siis oled oodatud laupäeval 9.oktoobril Nordic Hotel Forumisse kell 14.00-17.00!


Tekst: Kärt Kütt
Pilt: Birgit Pihelgas

Rahvusvaheline muusikapäev

Rahvusvaheline muusikapäev

View more presentations from 11ameediagrupp|Slideshare.

Välisriikide õpetajad külastasid meie kooli.

    


1.oktoobril toimus sündmus, kus e-twinninguga seotud Euroopa õpetajad tulid uudistama meie kooli
    Meie, õpilased, võtsime neilt meediaprojekti raames intervjuusid ja tegime pilte.

Esimene intervjuu tegin õpetajaga Lõuna-Rootsist.
NB!Tekstid on tõlgitud eesti keelde.
Johanna küsitlus:
Johanna: Tere! Ma olen meie kooli pressist. Kas oleks võimalik teilt mõned küsimused küsida?
õpetaja: Jah, muidugi.
J: Kuidas teile meie kool siiani meeldib?
õ:Väga kena näeb välja.
J:Kust te pärit olete?
õ:Ma olen Rootsist.
J:Kas teie arust on Eesti koolid teistsugused võrreldes Rootsi omadega ja kuidas?
õ:Ma töötan väiksemas koolis, kui see. Aga ma arvan, et üks erinevus on see, et siin Eestis sa alustad koolis käimist 6 aastaselt ning käid lõpuni samas koolis. Rootsis me käime kuni üheksanda klassini samas koolis ning peale seda vahetame kooli. Ning teie kool näeb väga puhas välja.
J:Kas te olete mõtlete projektide tegemisest meie kooliga?
õ:Jah, see oleks tore.
J:Kas te oskate selgitada, mis on e-twinning neile, kes sellest varem kuulnud ei ole?
õ:Ma olen uus selle asjaga. Põhimõtteliselt see on suhtlemine/kontaktide loomine õpilaste ja õpetajatega välisriikidest. Ja ka arendada erinevaid oskusi ja teadmisi teistest kultuuridest, keeltest.
J: Kas te olete ka ise õpetaja? Kui jah siis mis aine õpetaja?
õ:Jah, ma õpetan prantsuse, inglise ja rootsi keelt.
J:  Aitäh teile! Head päeva.
õ. Aitäh!

Järgmise intervjuu tegin ma õpetajaga Lätist.

Johanna: Tere! Ma olen kooli pressist. Sooviksin teilt paar küsimust küsida.
õpetaja:Jah, meeleldi.
J: Kas Läti ja Eesti koolid erinevad üksteisest palju?
õ: Jah, mõned asjad tõenäoliselt erinevad.
J: Kas see on teie esimene kord Eestis olla?
õ: Ei, muidugi mitte. Mulle meeldib Eestis, olen siin mitmeid kordi käinud.
J:Kas te oskate seletada inimestele, kes pole varem e-twinningust kuulnud, mida see täpsemalt endast kujutab?
õ:Ausalt öeldes, ma ütleksin, et ma olen ka ise päris uus kõigele sellele, aga osa sellest on teha internetis koolidevahelisi projekte.
J:Kas te mõtlete ka ise mõne projekti tegemisele meie kooliga?
õ:Jah võib-olla küll.
J: Suur aitäh teile, see on kõik.
õ:Aitäh teile.

Esimene intervjuu oli ühendkuningriikidest õpetajaga:    

Ragnari küsitlus:                                                                          

!Tekst on tõlgitud vastavalt Eesti keelde

Ragnar: Tere! Mina esindan meie kooli pressi ja sooviksin teie käest mõned küsimused küsida.

Õpetaja:Meeleldi!

R: Mis asi täpselt on E-twinning?

Õ: E-twinning on kui inimesed erinevatest riikidest saavad kokku ja loovad uusi suhtlemis viise läbi interneti. Enamasti on see loodud õpilastele ja õpetajatele. Minu jaoks on see ka muidugi uus teema.

R: Mida ta arvate meie koolist?

Õ: See on väga puhas ja näeb üsna moderne välja.

R: Kus riigis teie õpetate?

Õ: Mina õpetan Šotimaal keskkoolis Hispaania keelt.

R:mitu aastat te olete õpetanud?

Õ: 15 aastat.

R: Mida te arvate meie väikesest pealinnast?

Õ:Me jõudsime siia alles eile aga siiani paistab väga puhas ja korralik.

R: Äitah intervjuu eest ja Head päeva!

Õ: Äitah teilegi.

Teine intervjuu oli Rootsimaalt õpetajaga.

R:Vabandust, ma esindan kooli pressi ja sooviksin teile paar küsimust esitada.

Õ: Hüva.

R: Kuidas te seletaksite inimesele mis asi on E-twinning?

Õ: See on projekt kus sa saad hoida ühendust teiste koolidega erinevatest riikidest ja panna õpilsed teineteisega koostööd tegema erinevates projektides.

R: Kust riigist te tulete?

Õ: Ma tulen Rootsist.

R: Kas haridus taseme süsteemid on samad teil kui siin?

Õ: Natukena, aga mitte kõik. Näiteks siin on koolid 1-12 aga Rootsis on kuni üheksandani ja siis minnakse teise kooli kus o ainult klassid 10- 12.

R: Kui kaua te olete juba õpetaja olnud?

Õ: 16 aastat.

R: Mis te arvate meie linnast?

Õ: see on väga kaunis ja siin on imeilus ilmastik.

R: Äitah küsimuste eest.

Õ: palun väga ja äitäh teile.

Pilte on võimalik näha siit:  PILDID

Intervjuu: Johanna , Ragnar
Pildid: Raimond