Geograafia riigieksam

3.juunil tegid 11.klasside õpilased,kes soovisid järgmiseks aastaks ühe lõpu eksami ette ära teha, geograafia riigieksamit.See oli ühtlasi ka kõigile esimene riigieksami kogemus.
Eksam algas kell 10.00.Kooli paluti kõigil tulla kella üheksaks aktusele,et vältida kellegi hilinemist eksamile.Eksam toimus aulas ning aula ukse ette koguneti kolmveerand kümneks.Seejärel hakati tähestikulises järjekorras kõiki sisse kutsuma ja uksel pidi näitama isikut tõendavat dokumenti,mida kontrollis eksami järeltvaataja eksamikeskusest.
Kui kõik kõiks eksami tegijad olid endale koha leidnud alustati komisjoni tutvustamisega.Eksamit tulid sooritama enamus üheteistkümnendatest klassidest.Eksamikomisjoni kuulusid õpetaja Vilve Lepik,õpetaja Kaire Mäe,õppelajuhata Anu Luure ja eksamikeskusest järeltvaataja.Järgnevalt luges õppelajuhataja ette eksami nõuded ja normid.Rangelt oli keelatud eksami ajal krõbistada ja sahmerdada,seetõttu paluti šokolaadid enne paberist lahti murda.Eksamile oli lubatud kaasa võtta šokolaad,jook ja salfrätikud.Eksamile oli käsitud kaasa võtta kaks ühevärvilist pastakat ja isikut tõendav dokument.Peale eksami nõuete ettelugemist uuriti,kas kellegil on tekkinud mingisuguseid küsimusi,siiski uus kogemus,kuid küsimusi polnud ja seejärel sooviti edu eksamiks ning hakati eksameid kätte jagama.
Kui eksam kätte saadud,paluti vaadata üle,et ega lehekülgi puudu ei ole ja kõik oleks korras.Seejärel alustati tööd.
Ehmatus oli suur,eksam nägi välja hoopis teistsugune,kui eelnevatel aastatel.Tundus palju raskem,sest ülesannete tüüpe oli muudetud.See aasta olid ka sees värvilised pildi,mis tähendas,et eksami-keskuses on majanduslangus ületatud.Kui enne eksamit ja eksami kätte saamisel  oli suur närv sees,siis lahendamise ajal tekkis juba rahuolu ja tuli vaid leida vastuseid oma peast ning kasutada loogikat.Loodame,et see toimis ka.
Eksami tegemiseks oli aega 3 tundi,enne 2 tunni täitumist ei lubatud kellegil saalist lahkuda.Peale kella kahteteist hakati juba eksameid ära viima.Kuna eksamil oli keelatud omavoliline liikumine,siis tuli püsti tõusmiseks käsi tõsta ning kui luba anti komisjoni poolt võis tõusta ja minna komisjoni laua juurde,kus enne eksamilt lahkumist tuli kirjutada oma eksamile kood ning anda allkiri,oma eksami sooritamise kohta.
Õnneks on nüüd üks riigieksam sooritatud ja tuleb oodata tulemust,nüüd ka järgmine aasta sellevõrra kergem,kui ikka läbi saadakse.Riigieksamil läbisaamiseks tuleb saada vähemalt 20 punkti sajast.Usun,et kõik ületavad selle piiri.Tulemused saab teada alles mõne nädala pärast,kuna eksamid saadeti kontrolli eksamikeskusesse.
Jääme siis põnevusega ootama tulemusi.

11.klasside üleminekueksamid

Täna 30.mail toimus koolis 11.klasside üleminekueksamid.Valida oli kolme eksami vahel,kas keemia,ajalugu või eesti keel.

Enamus õpilastest tegid eesti keele eksamit.Eksamid algasid erinevalt.Keemia ja ajalugu algas kell 10.00 õppeaine klassides ja eesti keel kell 12.00 aulas.
Ise tegin ajaloo eksamit, mis koosnes kolmest osast.Esimene osa oli arutluse kirjutamine,kus oli valida 8 teema seast.Mina valisin kõige viimase teema "Viini kongress-eesmärk ja tulemused",sellepärast et see teema jäi kõige paremini meelde tunnis ja kodus ülevaadates.Teine osa koosnes kaartidest ja piltidest,kus pidi kirjeldama pilti või kaardil olevat sündmust.Abivahendina sai kasutada gümnaasiumi Atlast.Kolmas osa oli faktilised teadmised.Põhilistelt oli küsitud viimaste kursuste teemade kohta.
Eksami tegemiseks oli aega 3 tundi,mis oli täiesti piisav aeg eksami sooritamiseks.
Minu arust oli eksam koostatud hästi, ei olnud üleliia palju küsimusi ega aastaarvulisi teadmisi.Eksam oli oodatust kergem.Mõttes kujutasin endale ette väga palju hullemat,kuid õnneks oli kättesaadud eksam palju positiivsem.
Nüüd jääb oodata ainult häid eksami tulemusi :)

Eesti- Baskimaa sõpruskohtumine

25. mail toimus Tallinnas A. Le Coq Arenal Eesti ja Baskimaa vaheline sõpruskohtumine jalgpallis. Rahvast kaasa elamas oli küll vähe, aga mäng oli ilus ja tasavägine.

Enne mängu kanti ette Baskimaa ja Eesti hümn. Eesti hümni laulsid "Eesti otsib Superstaari" finalistid Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Rosanna Lints, Triin Niitoja ja Teele Viira.

Juba 1. minutil, kui mäng käis, tegid eestlased vea. Teinegi viga tuli kiiresti- nimelt 3. minutil. Kahjuks juba 9. minutil suutsid basked eestlaste kaitsest läbi murda ja tegid oma esimese rünnaku. Eesti õnneks ei läinud pall väravasse vaid posti. Eestlastel oli mitmeid rünnakuid, kuid need kõik ebaõnnestusid. 23. minutil teenis Reintam mängu esimese kollase kaardi. Mõlemal riigikoonidse poolel valitsesid jätkuvalt ebaõnnestunud rünnakuid ja esimene värav löödi baskide mängja Adurizi poolt 51. minutil. Tarmo Kink lõi 57.minutil eestlaste esimese värava. Kulus vaid 5 minutit, kuni Aduriz lõi nurgalöögist baskidele teise värava. Mängule lisandus 3 minutit lisaaega, kuid eestlased ei suutnud rohkem väravaid lüüa. Sõpruskohtumine kestis kokku 87 minutit.
Mäng lõppes baskide võiduga 2:1.



Baskimaa tutvustus

Tänapäeval jaguneb Lõuna-Baskimaa Hispaania Baski autonoomse piirkonna ja Navarra autonoomse piirkonna vahel ning Põhja-Baskimaa moodustab osa Prantsusmaa. Nende territooriumide pindala on kokku 20 664 km² ja elanike arv umbes 3 miljonit (2,5 miljonit Hispaanias). Alla kolmandiku elanikkonnast räägib baski keelt. Hispaania keskvalitsus ei soovinud kaua aega anda Baskimaale omavalitsust ega baski keelele ametlikku staatust, mis tänapäevalgi on väga piiratud.


Info Baskimaa kohta pärineb: http://et.wikipedia.org/wiki/Baskimaa



Tekst: Risto Seiler

Bioloogia riigieksam 12.klassidele

25. mail toimus meie koolis bioloogia riigieksam 12.klassidele. Eksamikomisjonis oli meie kooli bioloogia ja ökoloogia õpetaja Kristel Mäekask ja ka kaks välisvaatlejat. Eksam toimus aulas ja kestis hommikul kella 10.00'st kuni 13.00'ni.

Tegin ka intervjuu 12.A klassi Ott Jakovleviga.

Miks valisid just bioloogia eksami?

-Kuna see on ainus aine, mida rohkem õppida viitsisin.

Kaua sa eksamiks valmistusid?

-Ei valmistunud kaua, üks päev ennem eksamit hakkasin õppima selleks ja sellest piisas vist.

Mis kellast mis kellani eksam kestis?

-Eksam algas kell 10.00 ja lõppes 13.00.

Kuidas hindad raskustaset võrreldes eelnevate eksamitega?

-Raskustasemeks võin öelda 100. Eksam oli raske ja kindlasti kõvasti raskem kui eelmised.

Mitu õpilast bioloogia eksamit tegid?

-No eksami sooritajaid oli kõvasti üle tosina.

Kuidas Sul eksam enda meelest õnnestus?

-Ei õnnestunud mitte kuidagi, väga raske oli (puhas räimeröga).


Tekst: Mariliis Paumets

11. klasside meedia e-kursuse kaitsmine

Rõõmud, pinged ja õpingud on selleks õppeaastaks Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis läbi. Kohe-kohe on algamas suvi. Seoses kooli lõpuga sai läbi ka 11. klasside meedia e-kursus.

  

Meedia e-kursuse jaoks jaotati klassid gruppidesse. Iga grupp koosnes 6-8 õpilasest. Peamine ülesanne oli õppetööks loodud blogis kajastada koolis toimuvaid sündmusi. Tänu sellele kursusele on meie kooli ostetud: arvutid, fotokaamerad, videokaamerad, mikrofonid, diktofonid ning muud abivahendid, mida sai kasutada.

  

Sündmus toimus teist aastat järjest ja selleaastane tase on märgatavalt tõusnud. Esimest korda tehti videoreportaaže, mis õpilastele meeldisid ja ka huumorit pakkusid.

  

Aulas toimus meedia e-kursuse kaitsmine, kus iga rühm end esitles. Aega oli 25 minutit ning selle aja vältel pidid õpilased aru andma enda tegevustest hindamiskomisjonile. Hinnati materjali mahukust, loovust ja profesionaalsust. Hindeid anti personaalselt.

Kogu ülevaate toimuvast said ka 10. Klassid, kes vaatasid kaitsmist. Nad said häid näpunäiteid järgmiseks õppeaastaks, mil neil tuleb hakata koolielu kajastama.

Head suvevaheaega!

 




Created with flickr slideshow from softsea.

Pildid: Henri Valk

Tekst: Henri Valk

Teksti redigeeris: Henri Valk

10. klasside esmaabi kiirkursus

20. mail toimus meie koolis 10. klassidele mõeldud esmaabi kiirkursus, kus õpilased pidid proovile panema enda esmaabi teadmised. Kogu üritus seisnes selles, et õpilased pidid koolist otsima niinimetatud ''kannatanuid'', kelleks olid 11.a ja 10.a klassi õpilased ning õpetaja Liis Olt ja huvialajuht Marje Nurk. Esmaabiandjad pidid moodustama grupid ning igale rühmale jagati paberid, millele nad kirjutasid sellest, mis esmaabi nad kellelegi andsid. Kui grupp oli ''kannatanut'' õigesti abistanud, said nad tema käest tähe. Tähtedest tuli kokku lahendussõna, milleks oli AUTOAVARII. Õpilaste jaoks oli toodud kooli ka spetsiaalne nukk, kellele tehti elustamist.

Tegin ka intervjuu 10.a klassi õpilase Ene Heinolaga.

Kuidas Sinu meelest esmaabi kursuse läbiviimine õnnestus?
-Minu arust väga vahvalt tehtud, kõik kannatanud elasid oma rolli väga hästi sisse ning haavad nägid väga reaalsed välja.
Kas teie rühm sai kõikide ülesannetega hakkama?
-Jah. Alguses kui leidsime esimesed vigastatud, siis oli küll selline ''tühja pea'' tunne, aga lõpuks saime ikkagi kõik tehtud.
Mis vigastused esindatud olid?
-No kõige parem oli õpetajate oma, kus nad olid sattunud autoavariisse. Veel oli seal põletus, ninaverejooks, minestus, liigesenihestus, marrastus, luumurd, lämbumine ja teadvusetus.
Mis Sa arvad, kas saaksid ka reaalses olukorras esmaabi andmisega hakkama?
-Peale seda kursust tean ma kõvasti rohkem, kui enne. Aga reaalses olukorras.. ei oska öelda. Võibolla lihtsamate vigastustega saaksin hakkama, aga ei tea kuidas ma erinevatele õnnetustele reageeriksin.

Aitäh Enele intervjuu eest!

Tekst: Mariliis Paumets

Teksti redigeeris: Kristiin Marii Sarin

TRAILER Kiired ja Vihased (Eesti) HD

Seoses huviga teha filmi, jõudsime heade sõpradega kokkuleppele, et teeme filmi.

Praeguseks on valmis tehtud filmi treiler ja vaikselt hakkame valmistama ka filmi, aga

seda alles juuni alguses, kuna varem lihtsalt ei jõua. See kõik toimub kooliväliselt, ei puuduta meediaõpet, aga samas natuke ikka.

Loodame, et saame kooli poolt tehnika, millega filmi valmistada. Kui film ükskord valmis saab, siis tuleb ta välja Lilleküla Gümnaasiumi nime all ja loodame, et kukub hästi välja.

Seniks meie poolt kõik.

Head vaatamist :)

Tervitab: Mihkel Riiman

Matemaatika riigieksam

Reedel, 13. mail, oli kaheteiskümnendatel klassidel matemaatika riigieksam, mis kestis koguni 4,5 tundi. Kuulsin, et eksam oli üsna raske ning küsitlesin ka ühte eksamianti, Liisa Rometit, kes nõustus vastama paarile mu küsimusele eksami kohta. Küsisin, kuidas eksam oli ning kuidas ta arvas, et tal läks.

Liisa: ''Arvestades, et me tegime 6. mai proovieksami, mis väga raske pea kõigi jaoks meist oli, ootasin ka riigieksamist ainult kõige hullemat. Kuid tuleb tunnistada, et eksami esimene osa ei olnudki nii kohutav ja minu arvates tundusid kõik pausi ajal üpris rahulikud olevat. Kahjuks teine osa oli võrreldes esimesega midagi hirmsat. Ülesanded olid päris rasked, sees oli ülesanne liikumise ja kiirusega, mida mitmed lootsid, et ei tule. 20p ülesande valiku tegemine ei olnud ka eriti kerge, sest mõlemad ülesanded tundusid küllaltki jubedad. Ehk siis vähemalt minu lootused on pigem esimese osa peal ja mingit tulemust ennustada praegu ei oska.''

Samuti ta mainis, kuidas õpetajad olid olnud väga toetavad ning soovisid aula juures eksamiantidele edu. Loodame, et teil läks hästi ning olete oma tulemustega rahul. : )

Tekst: Kristiin Marii Sarin

Pilt: Kristiin Marii Sarin

Laulukonkurss ja kevadpidu

11.mail 2. tunni ajal oli meil aulas 4.-5. klasside laulukonkurss ja samal päeval, samas kohas, kell 18.00 oli algklassi lastevanematele mõeldud kevadkontsert! Käisime ise ka kohal, pildistasime, filmisime ja saime isegi ühe intervjuu.

Siia panin ainult paar pilti laulukonkursist ja kevadkontserdist, rohkemate nägemiseks panen aga lingi, kus on olemas kõik pildid. Pole siia mõtet panna kõiki pilte, muidu kõik läbisegi, pudru ja kapsad.

Kontsert oli jube vahva, lastele nii meeldis laulda ja kõik oli väga hästi organiseeritud (siinkohal tänud muusikaõpetajatele).

Piltide link: http://www.flickr.com/photos/58801483@N07/

Pildid : Liis Rannamäe
Tekst : Liis Rannamäe

Teksti redigeeris: Kristiin Marii Sarin

Kaunite kunstide nädal

Ülevaade

Filmis: Kristi Laur

Monteeris: Mihkel Riiman

Kaunite kunstide päev

Täna, neljapäeval, toimus 4. ja 5. tundide ajal mitmesuguseid kaunite kunstidega seotuid tegevusi.
Osalejateks olid siis 4.-6. klassi õpilased. Tegeleti näitlemisega, õues asfaldile joonistamisega, samuti kilemaalidega ja arvutiklassis said õpilased ise ka multifilmi teha!
Meie käisime pildistamas ja filmimas kõiki neid tegevusi ja pilte saab näha alates homsest. Samuti tuleb ka väike video tänase päeva kohta. :)

Ja suur-suur aitäh kõigile osalejatele ja õpetajatele, kes need tegevused läbi viisid! Väga lahe oli, sai ka ise natukene teha ja vaadata.




Tekst: Liis Rannamäe

Teksti redigeeris: Kristiin Marii Sarin

9.-13. mai meie koolis!

9.-13. mail on meie koolis kaunite kunstide nädal - koolis saab näha mitmesuguseid näitusi. Samuti toimub selle nädala raames ka rida üritusi, näiteks:
*11. mail 2. tunni ajal toimub aulas solistide konkurss (1.-4. klassid) ja samal päeval ootame kõiki algklasside lapsevanemaid kell 18:00 kevadkontserdile, mille toimumiskohaks on samuti aula.
*12.mail on kunstipäev, 4.-5. tundide ajal toimuvad erinevad töötoad 4.-6. klassidele ja 6. tunni ajal on töötubades tehtud tööde näitus, mida kindlasti soovitame kõigil vaatama tulla.

Ootame kõigi aktiivset osavõttu ja nautige ilusat ilma :)

Tekst: Liis Rannamäe

Teksti redigeeris: Kristiin Marii Sarin

Pilt: Raul Tammaru
http://pilt.delfi.ee/picture/11255871/

Flashmob

Misasi on flashmob? See on selline tore ettevõtmine, kus grupp inimesi otsustab ilma võimalikke pealtvaatajaid informeerimata mingit etteastet tegema hakata.
Selle proovis ära ka meie kooli 11a klassi õpilased.



Tekst/video: Mihkel Riiman

PISA eeltest

2. mail toimus meie koolis PISA eeltest. Järgmine aasta toimub päris test. Testi eesmärgiks on uurida mida õpilane on koolist õppinud ja õpilase üldist intelligentsi taset. Testi sooritavad teatud aastal sündinud õpilased. See aasta sooritasid PISA eeltesti 1995. aastal sündinud õpilased. Iga aasta pannakse rõhk erinevatele asjadele näiteks matemaatikale või lugemisele.

Tekst: Mariliis Paumets

Foto: Mariliis Paumets

Tere!

Uus kuu uued tegelased.

Oleme värsked ja veel kiiremad.

Tervitab Mihkel Riiman.

Autor: Mihkel Riiman

Foto: Märt Riiman

Aprilli kuu video

Spikerdamine Lilleküla Gümnaasiumis

Viisime läbi koolis 7-12.klasside vahel küsitluse " Spikerdamine Lilleküla Gümnaasiumis". Küsitluse vastas 104 õpilast kokku erinevatest klassidest.

Siin väike kokkuvõte tulemustest.

1.Kui tihti spikerdad, kui üldse spikerdad ?
Kaks kõige suurema enamusega vastust olid :
-Teatud õppeainetes.
-Mõnel üksikul korral.

2.Millises aines kõige rohkem oled spikerdanud?
Tulemuste kokku arvutamisel selgus, et kõige rohkem spikerdatakse ajaloos ja keemias ning kõige vähem inglise keeles ja geograafias.

3.Küsimusele "Kas oled kunagi spikerdamisega õpetajale vahele jäänud?" ,vastas eitava vastusega 58 õpilast ja jaatava vastusega 22 õpilast.

4.Räägi oma meeldejäävaim kogemus spikerdamisega.
-"2.klassis korrutus tabeliga vahele jäämine."
-"Õpetaja sai aru käe peale soditud märkidest."
-"Õpetaja arvas,et mu on kõhu peal spikker ja oleks peaaegu pidanud kõhtu näitama."
- "Mäluauk."
-"Sain töö viie."
-"Õpetaja ei märganud spikkrit."


Täname kõiki, kes vastasid küsitlusele ja samuti kõiki õpetajaid ,kes õpilastele küsitlusi innukalt edastasid.

Lõpukirjand

Esmaspäeval, 25.aprillil kirjutasid meie kooli abituriendid lõpukirjandi. Riigieksam algas kell 10.00 ja kestis 6 tundi. Tuli kirjutada vähemalt 600-sõnaline arutlev tekst ette antud teemadega, mis olid:




1. Minu Eesti
2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
3. Ühiskonna arengu võti on haridus
4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
5. Igal ajal on oma nägu
6. "Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates)
7. "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
8. Kultuur meis ja meie ümber
9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
10. "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker)




Tegin ka elektroonilise küsitluse, millest võttis osa 21 õpilast. Siin kokkuvõtvalt vastused:


1. Mis kirjandi teema valisid?

Kõige populaarsemaks osutus teema " Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele ", mille valis 10 õpilast. Teiseks tuli "Ühiskonna arengu võti on haridus" ning kolmandaks "Kui palju on asju, mida ma ei vaja."

2. Kuidas kirjandiks ette valmistusid?


- Kuidas ikka. Tegin kooli jaoks kirjandeid, kirjutasin kodus enne kirjandit, lugesin eksamikeskusest tüüpilisi eksamivigu, mis tehti, mille tulemusena selgus, et ma teen täpselt samasuguseid tüüpvigu. Lugesin teemade kohta häid kirjandeid, mida leidsin netist, otsisin materjale.
- Magasin
- Ei valmistunudki.
- Hoidsin end pidevalt uudistega kursis ja üritasin oma õigekirja, mis on absoluutselt kohutav, parandada.


3. Mis teemal oleksid soovinud kirjutada?

- Sport
- Keskkond
- Kultuur meis ja meie ümber
- Ma ei oskagi nii öelda, aga polnud ühtegi sellist "WOW, SEE ON MINU TEEMA" teemat.
Selletõttu olid osad sõnad pastakast justkui välja pigistatud.


4. Mis plaanid on peale gümnaasiumit?

- Ülikool/kutsekool (14 õpilast)
- Pole otsustanud (3 õpilast)
- Muu (4 õpilast)


































Tekst : Margit Reinsalu
Redigeeris : Mari-Liis Laan

Tsirkus

Täna toimus kooli aulas 1.-4. klassi õpilastele mõeldud tsirkus. Oli palju huvitavaid etteasteid: kaks lõbusat klouni, mustkunstnik, naine tuvidega, poiss, kes kõndis klaasikildude ja nugade peal, väljaõpetatud koerad, kes tegid trikke. Üldiselt oli näha, et lapsed jäid tsirkuseetendusega rahule.

Ülejäänud pilte näed SIIT.

Tekst: Villem Mesila
Pildid, slide show: Margit Reinsalu

Algklasside õpioskuste olümpiaad

Teisipäeval, 26.aprillil toimus meie koolis 1-4.klasside õpioskuste olümpiaad, kust võttis osa viis kooli: Lilleküla Gümnaasium, Audentese erakool, Mustamäe Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Olümpiaad koos neljast erinevast voorust, mis olid - nuputamine, loovus-ülesanne, interneti ja teatmeteoste kasutamine. Kõik klassid jagati eraldi ruumidesse ning olümpiaad võiski alata. Kui esimesed ülesanded lahendatud, toimus vahetus erinevate ruumide vahel, et ikka kõik saaksid erinevad alad läbida.

Ülejäänud pilte saad vaadata SIIT.

Siin ka mõned näiteülesanded, mis lapsed pidid ära lahendama (Igal klassil oli erineva raskustasemega ülesanded):

Nuputamine:
I kl. Kaks isa ja kaks poega ostsid kolm jäätist nii, et igaüks sai ühe jäätise. Kuidas on see võimalik?
III kl. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk?

Teatmeteoste kasutamine(tuli teatmeteoseid kasutades leida vastused erinevatele küsimustele):
I kl. Mitu maakonda on Eestis? Millal sündis Eesti esimene president Konstantin Päts?
II kl. Millisel saarel asub Fossa? Mida sööb tarantel?

Loovülesanne:
III kl. Tuli välja mõelda kolmesalmiline luuletus, kus tuli kasutada ette antud sõnu.
IV kl. Pidid kõnekäänu alusel näitemängu välja mõtlema.

Interneti kasutamine:
I kl. Mitu riiki on Euroopa liidus? Kui kõrge on Tallinna teletorn?
IV kl. Kuhu lendavad kuldnokad Eestist talveks? Kui suur on tennisepalli läbimõõt?

Kui kõik klassid olid saanud erinevad alad ilusasti ära lahendatud, mindi koos sööklasse lõunasööki sööma. Kõhud täis ja meel hea, toimus aulas loovülesannete esitamine, tulemuste teatamine ning auhindade jagamine. Kõik lapsed olid tublid, kuid parimateks osutusid:

Esimesed klassid:
I koht - Lilleküla Gümn.
II koht - Mustamäe Gümn.
III koht - Gustav Adolfi Gümn.

Teised klassid:
I koht - Tallinna Reaalkool
II koht - Mustamäe Gümn.
III koht - Gustav Adolfi Gümn.

Kolmandad klassid:
I koht - Gustav Adolfi Gümn.
II koht - Lilleküla Gümn.
III koht - Tallinna Reaalkool

Neljandad klassid:
I koht - Tallinna Reaalkool
II koht - Audentese erakool
III koht - Mustamäe Gümn.

Pildid: Kristjan Jõgisaar
Tekst, slide show: Margit Reinsalu

Abiturientide viimane päev koolis

Neljapäeval, 21. aprillil, toimus meie kooli 12ndatel klassidel tutipidu ja lõpukell. Päevasündmused pidid välja mõtlema 11ndad klassid. Juba hommikust peale oli kool täis elurõõmu ning naeru. 12a ja 12b klassid pidid end samuti riietama kui väikesteks lasteks ning seda oli tore vaadata. Mängiti ringmänge koridoride peal vahetundide ajal ning käidi ka klassides end näitamas, puhuti seebimulle ning mängiti oma kodust kaasa võetud pehmete mänguloomadega. Lõpukell toimus aulas, mille jaoks olid 11ndad klassid maha pannud matid, kottidesse pannud igale abituriendile väikese mälestuse ning valmis seadnud video abiturientide mõnusalt veedetud kooliajast.Aktuse alguses kogunesid 12 klassi õpilased saali mattide peale ning aktus sai alata. Neile esinesid 1 klassi lapsed mõne laulu ja anektoodiga ning 11a klassi poisid koos Karl Sanderiga esitades laulu 'Rohelised niidud'. Aktus jätkus Mihkli ja Lauri naljakate ütlustega ning siis oli aeg kätte jagada kingitused. Kõiki kutsuti ükshaaval ette ning suruti kätt või anti hoopis kalli. Taustaks mängis kokku monteeritud video piltidest abiturientide varasematest aastatest koolis, mille üle said paljud õpilased kõhutäie naerda.

Päev jätkus õues meie kooli staadionil, kus mängiti erinevaid mänge. Esimeseks mänguks oli püramiidi tegemine. Abituriendid jagati gruppidesse ning nad pidid moodustama püramiide, millest tehti ka pilte. Järgmiseks mängiti jalgpalli, enne mida seoti õpilastele topsidest tehtud prillid ette ning jalgpalli mäng oligi palju keerulisem ja huvitavam. Omavahel mängisid A ning B klass. Nüüd oli aeg kõige huvitavamaks mänguks. Võistkonnad pidid jooksma pulgani, selle najal kümme ringi tegema, mida kontrolliti, ning tagasi jooksma. Sellest mängust kujuneski kõige naljakam mäng, sest abituriendid ei läinud tihti just õiges suunas ehk oma võistkonna suunas. Oli neid, kes hakkasid hoopis teisele poole jooksma ning siis ümber kukkusid, kui ka neid, kes lihtsalt viltu jooksid.

Sai tehtud ka väike intervjuu abiturientide Ervini, Madise, Oti ja Heiniga

Kuidas jäite rahule selle aasta tutipeo ja lõpukellaga?

-Ei meeldinud.

Kas õpilased läksid kaasa plaanitud üritustega?(riietus ja mängud)

-Kindlasti mitte, näiteks väljas toimunud mängudega. Riided olid küll väga vinged kõigil.

Kuidas võrdleksite selle aasta lõpukella eelmise aasta omaga?

-Eelmise aasta oma oli parem.

Kas oli ka kurb vaadata pilte vanadest headest päevadest koolis?

-Meile ei meeldinud see slide show ja kurb ka ei olnud. Osad siiski nutsid. Eelmisel aastal oli slide show palju parem, isegi meil hakkas kurb.

Nimetage mõni sündmus, mida mäletada Lillekülas oldud ajast kõige rohkem

-Lilleküla peod jäävad alatiseks meelde, samuti jäävad meelde Lilleküla õpilaste esinemised inglise keele päevadel ja vene keele päevadel.

(üks poistest): Meelde jääb Heini koreograafia

Aitäh poistele intervjuu eest!

Selleks korraks oligi tutipäev ning lõpukell läbi ning uus tulemas juba uute õpilastega uuel õppeaastal. Selle mäletamiseks aga veel mõned pildid:

Rohkem pilte võib näha SIIN
Tekst/slide show/pildid/intervjueerija: Heleri Saarvelt

Jüriöö jooks

Kolmapäeval, 20.aprillil toimus koolihoovis igaaastane jüriöö jooks, mille korraldajateks olid Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Kristiine Gümnaasium ja Kristiine Linnaosa Valitsus. Jooksul osalesid 4-12. klasside õpilased. Koolihoov oli paksult rahvast täis ja kes ei jooksnud, need tulid kaasa elama ja toetama oma klassi.



4-5.klasside jooksud algasid staadionil 20.00 ning eelnevalt jooksule, tehti neile ka soojendust. Joosti kahekesi, hoides käes tagurpidi torbikut, mille peal asetses pall. Kui võitjad olid välja selgitatud, järgnes sellele staadioni keskel autasustamine. Esimesele kohale tuli meie kooli 5B, teise koha saavutas meie kooli 5A ja kolmanda meie kooli 5C. Auhinnaks oli kringel ja limonaad.

Samal ajal hakkasid kooli sisehoovi kogunema 6-12.klassid Jüriöö teatejooksuks. Jooksjad jagati kolonnidesse puntktide asukohtade järgi, kust nad pidid jooksma hakkama. Õpetaja Meelis Rum tegi kõigile osalejatele soojenduse ning seejärel viisid abilised kõik võistlejad oma punktidesse laiali. Sisehoovi jäi ainult esimene kolonn. Starti oodates saabus ka kooli juurde kaks politsei patrullautot, kes turvasid jooksjaid tänavatel. Start oli 21.00.

Kokku jooksis 19 võistkonda, kaasaarvatud meie kooli õpetajate väljapandud võistkond. Ainukesena katkestas jooksu Kristiine kooli koondvõistkond.
Gümnaasiumist esimesele kohale tuli 11A. klass, teisele kohale 12A klass ning kolmandale 10A klass.
8-9. klasside seas võidutses 8.klass,kus esikohal 8A, teisel kohal 8B ja kolmandal 8C.
6-7.klasside jooksu võitis 7C, teisele kohale jooksid end 7A ning kolmandale 6A.
Kõiki võitjad autasustati kringli ja limonaadiga ning loomulikult esikohale ka karikas.
Kõik jäid üritusega rahule ning veedeti üks lõbus õhtu oma kooliperega. :)

Piret Rips-Laul

19. aprillil külastas meid Piret Rips-Laul, kes on tuntud laste- ja noortelaulude autor. Ta mängis klaveril enda kirjutatud laule, mida esitasid meie kooli õpilased. Laulude vaheajal oli õpilastel võimalus heliloojale küsimusi esitada. Lõpus anti parimate küsimuste eest auhindu. Tegime ka heliloojaga intervjuu.

Tere!

-Tere!

Kus te muusikat õppisite?

-Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias, kus õppisin klaveri eriala. Hiljem läksin uuesti muusikaakadeemiasse ja lõpetasin 2004 kompositsiooni erialal.

Te olete kirjutanud palju laule, kas tegelete ka ise laulmisega?

-Olen laulnud koorides, aga muusika kirjutamise kõrvalt jääb liiga vähe aega laulmisega tegelemiseks.

Kas te kirjutate ainult laule või ka instrumentaalmuusikat?

-Olen kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, aga vähe. Peamiselt sooloflöödile ja sooloklaverile.

Kas muusika loomiseks on vaja andekust või piisab soovist?

-Kõige tähtsam on soov muusikat luua.

Mida peate kõige olulisemaks muusika loomisel?

-Kõige tähtsamaks pean siirust. Tuleb uskuda sellesse, mida teed. Kui sa ise usud, siis hakkavad ka teised uskuma.

Aitäh intervjuu eest!

-Aitäh!

Mõned huvitavamad õpilaste küsimused koos vastustega:

Kui vanalt te kirjutasite esimese teose?

-8 või 9 aastaselt.

Kust saate inspiratsiooni muusika kirjutamiseks?

-Enda elust, kodust ja kodumaast.

Kui palju võtab aega ühe laulu kirjutamine?

- See on väga erinev. Mõnest tunnist kuni mitme kuuni.

Mida te teete vabal ajal?

-Mul on Lõuna-Eestis talu, kus käin puhkamas. Jalutan koeraga, kuulan lindude laulu.

Mis muusikat te kuulate?

-Kuulan paljusid erinevaid stiile nt jazzi, folki ja rahvamuusikat.

Tekst ja pildid: Villem Mesila

1.klassi koolikatsed

Laupäeval, 16. aprillil käisid meie koolis oma teadmisi ja oskusi proovile panemas kooliealiseks saanud lapsed, kellel on soov alates 1.septembrist alustada kooliteed just meie Lilleküla Gümnaasiumist. Enne katsete algust näidati lastele etendust "12 kuud" ning seejärel viidi nad klassidesse. Kõigil lastel oli palutud kaasa võtta pliiatsid ja spordiklassi soovijatel spordiriided. Teadmist kontrolliti arvutamises,lugemises ja kirjutamises.Pärast teadmiste kontrolli oli võimalus spordiklassi soovijatel minna võimlasse sportlikke oskusi proovile panema võimlasse.
Soovime kõigile katsetel käijatele edu ja loodame neid näha 1.septembril meie koolis. :)

Pärast katseid tegime lühikese intervjuu 6-aastase Taaviga .

Mis sa arvad kuidas Sul katsetel läks ? Kas hästi või halvasti ?
-Hästi.
Kas olid rasked küsimused ja ülesanded ?
- Ei.
Kas ootad juba 1. septembrit,et kooli minna ?
- Jaa,väga.
Mis sulle meeldib kõige enam,kas arvutamine,lugemine või kirjutamine?
-Mulle meeldib arvutamine,sest see on kõige põnevam.
Loodame,et sul läks hästi ja peatse kohtumiseni 1.setembril.


Samuti tegime intervjuu ka ühe lapsevanemaga.

Miks valisite Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi?
-Valisin Lilleküla sellepärast,et kool on looduse kallakuga ning ei ole surutud peale reaalklasse,vaid on loovuse,inglise keele ja -spordiklass,mis on hoopis paremad valikud.Samuti on väga head võimalused lastel sportimiseks ja treenimiseks peale kooli ning muid erinevaid huviringe.Veel meeldib kooli välimus,puhtus ja üks põhjustest on veel see,et suur õde käib siin koolis.
Kuhu klassi sooviksite last panna?
-Ma arvan,et loovuse , kuna ta on selline rahulikum ja omaette nokitseja.Kuigi jookseb ringi ja teeb sporti ka,aga klassi valiksin siiski loovuse.
Mis te arvate,kuidas lapsel katsetel läks?
-Ma arvan,et hästi. Vähemalt ta ise ütles seda.Aga eks me oleme harjutanud ka kodus arvutamist,lugemist ja kirjutamist ning ta käis veel lasteaiale lisaks eelkoolis.Seega arvan,et ta sai ilusti hakkama.
Aitäh vastamast!
-Palun.

Tekst: Mari-Liis Laan

Päev Põltsamaal

Käisime täna, 14. aprillil, Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Nimelt toimus seal üleriigiline meediakonverents 'Inimene meedia mõjuväljas', mis on käimas juba seitsmendat aastat järjest. Konverentsist võtsid osa gümnaasiumiõpilased, õpetajad ning huvitavad meedia elu tegelased. Ürituse korraldajateks olid 11ndad klassid ning 12 klassi õpilased pidid ette valmistama laua koos söökidega, mida sai maitsta ürituse vahepeal. Nende ülesandeks üleüldiselt oli kõik need söögid valmistada ning kogus pidi olema kooskõlas inimeste arvuga. Samuti pidid nad arvutama kogu vajaminevate toiduainete maksumuse. Raha nad selle eest ei saa, kuid see-eest kodundus eksami hinde. Terve saal oli rahvast täis ning kogu konverentsi aja kuulasid noored huviga esinejate ettekandeid. Vahepalaks mängisid ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaklassi õpilased saksofoni ning laulsid. Konverents algas kell 9.50 ning esimeses pooles rääkisid meedia elu kajastavad inimesed ning teises pooles gümnaasiumiõpilased erinevatest koolidest üle Eesti. Kogu üritus lõppes kell 14.30.


Esimeses pooles oli viis esinejat: Kadri Ugur, kes rääkis üldiselt ajakirjandusest, Raigo Pajula, kes rääkis pressifoto näitusest ning paljudest võidetud piltidest eraldi. Temaga õnnestus meil ka intervjuu võtta Liibanonis toimunu kohta, kuid seda näete juba peagi valmivas videos. Lisaks osales esimeses pooles veel Margit Toovere, kes rääkis, kuidas on võimalik lugu huvitavaks teha küljenduse abiga isegi siis, kui loo kohta on vähe materjali. Esines ka meie enda kooli meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk, kes rääkis näiteks sellest, kust saab tema informatsiooni paljude sündmuste kohta. Selleks on facebook. Tema jutust selgus ka moraal: Osades kohtades on keelatud facebooki kasutamine, näiteks Hiinas, kuid vahel võib see internetil põhinev suhtlusportaal ka kasu tuua. Temaga kaasa oli tulnud Oliver Hainsalu, kes on Delfi Noorte hääle toimetaja. Oliver rääkis kõikidele Noorte hääle terminist, kasulikkusest ning ka psühholoogist Noorte hääle foorumis, kes on valmis kõiki noori aitama nende küsimustega.


Teises pooles tutvustasid erinevatest koolidest õpilased meile enda uurimistöid. Ka neid oli väga põnev jälgida ning kindlasti laiendasid esitlused saalis viibinud noorte silmaringi. Esinejateks olid:
Johanna Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, kes rääkis meile multifilmide ja interneti mõjust lasteaialastele, Marili Vosmi Jõgeva Gümnaasiumist, kes kõneles omadussõnadest trükimeedias, Liina Tamm Jõgeva Gümnaasiumist, kes rääkis igapäevasuhtlusest reklaamitarbijana, Martti Orr Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, kes käsitles teemat 'Arvuti kasutamine matemaatikatunnis' ning Holger Upsar samuti Põltsamaa Gümnaasiumist, kes tegi uurimistöö interneti ja andmepiraatluse kohta. Üritus lõppes direktori Aimar Arula kokkuvõtva kõnega ning konverentsil osalejad said ootama jääda juba järgmist meediakonverentsi uute inimeste ning uute projektidega.


Tegime ka intervjuu Põltsamaa Ühisgümnaasiumis käivate tüdrukute Johanna(11b) ja Mariaga(11b), kes rääkisid meile enda koolielust ning tegemistest. Sellest tegin võrdluse nende kooli ning meie kooli tavadest ning muudest erinevustest gümnaasiumiõpilastele. Täpsemalt kuulete ka peagi saabuvast videost.

TLG – meedia on kõikidele õpilastele kohustuslik ning meie koolis on väga tähtsal kohal ka e-kursus, kus õpilased peavad kajastama koolielu ning muud. Selle eest saavad nad hinde õppeaasta lõpus. E-kursuse läbimiseks on vaja teha silmapaistvat ning tõsist tööd, mis nõuab samuti nii aega kui ka energiat.
PÜG – meedia tunnid toimuvad vaid nendel, kes on valinud humanitaarsuuna. Siiski toimub meedia vaid üks kord nädalas, kuid ka nemad peavad täitma blogi. Blogi täitmiseks kasutavad nad õpetajalt tunnis saadud materjali.
TLG – õpilased peavad iga aasta talvel käima vähemalt viis korda Nõmme Suusabaasis suusatamas ning suusatamas käidud kordadest sõltub hinne. Talve lõpupoole toimub suusapäev, millest peavad kõik osa võtma ning olenevalt sellest, mis aja peale suusatatakse 2,5 km, saavad õpilased ka järgmise hinde.
PÜG – õpilased käivad suusatamas kooli lähedal ning peavad suusatama 4 ringi. Üks ring on kilomeetri pikkune.
TLG – kool on äsja renoveeritud ning näeb välja nagu uus. Ka õpilastele meeldib uue kooli kujundus.
PÜG – kool on samuti äsja renoveeritud, kuid lapsed ei ole väga rahul. Nendele jätab uus kool kõleda tunde.
TLG – kooli söökla on piisavalt suur ning toidud on maitsvad. Siiski on õpilastele probleemiks tekkinud pikad järjekorrad, mille tulemusel võivad nad järgmistesse tundidesse hiljaks jääda. Gümnaasiumi õpilased peavad toidu eest ise maksma ligikaugu 23 eurot kuus.
PÜG – söökla on suur ning järjekorrad pole pikad. Toidud meeldivad õpilastele väga ning ka toiduvalik on mitmekesine. Toidu eest õpilased maksma ei pea.


Uurisime ka Põltsamaa elu kohta üldiselt, kuid sellest kõigest juba tulevas videos. Video tuleb koos teiste sündmustega aprilli kuu lõpus.




Tekst: Heleri Saarvelt

Tantsuvõistlus

7.aprillil toimus meie koolis 5-7.klasside tantsuvõistlus. Osavõtjaid oli kokku 11, keda hindas meie õpetajatest ja õpilastest koosnev auväärne žürii. Žürii ülesandeks oli välja valida 3 parimat gruppi ja parim sooloesineja. Oli näha, et kõik olid oma tantsudega vaeva näinud - mõni rohkem, mõni vähem. Tantsijate seljas võis näha ka huvitavalt disainitud kostüüme. Kui kõik esinejad olid laval ära käinud, läks žürii oma otsust tegema. Pinge oli suur, kuid lõpuks naases žürii tulemustega. Parim sooloesineja ja grupp said auhinnaks kringli. Tehti koos veel mõned pildid ning sellega võiski tantsuvõistluse lõppenuks nimetada.

Tulemused:

I 6.c
II 6.b 1.grupp
III 5.c

Parim sooloesineja: Liis Haljand 7.b klassist

I koht ehk võitjad 6.c klass



Parim sooloesineja Liis Haljand



Ülejäänud pilte saad vaadata SIIT.

Pildid: Margit Reinsalu, Mariliis Paumets
Tekst: Margit Reinsalu

UUDIS !

Alustame jälle oma meedia kuuga, kus on rühmas toimunud väikesed muudatused. Detsembri kuus oli meie rühmajuhiks Mariam, kuid tänu tema tublidusele ja raskele tööle said tema tunnid täis, seega asub meie selle kuu rühmajuhiks Kristjan.

Ilusat kevade algust ja abiturientidele jõudu lähenevatele eksamitele !

Tekst: Maris Püüe

Pildid: Margit Reinsalu

Kuukaja video asub siin:

http://www.youtube.com/watch?v=RQmtL-x_6d8&feature=channel_video_title

Näidendite konkurss

Täna, 17. märtsil toimus ka näidendite esitamine 9.-12. klassidel. Kõik klassid said loosiga endale tuntud lause, mida pidi etendama. Võitjaid valis žürii kuhu kuulusid Vilve Lepik, Marje Nurk, Anu Luure ning Kai Pertel. Esimese koha ja kringli napsasid endale 10 B klassi õpilased lausega "Head lapsed kasvavad vitsata...". Teise koha 11 B klassi õpilased lausega "Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine..." ja kolmanda 9 A klassi õpilased lausega "Põgene, vaba laps!".

10 B "Head lapsed kasvavad vitsata..."

12 B "Meil siin lobisemise eest palka ei maksta"


12 A "Ja nii ongi!"


11 A "Tule taevas appi!"


9 B "Ivo ei tule enam siia. Ivol on täna laulatus!"

9 A "Põgene, vaba laps!"


11 B "Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine..."

Tekst ja pildid: Egle-Riin (11 A klassi näidendi pilt - Margit Reinsalu)
Laused: Kris

Luulekonkurss

Võitja Mihkel Kruusi

Täna, 17. märtsil toimus meie koolis 5.-7. klasside luulekonkurss. Osavõtjaid oli 11, kes kõik loosi tahtel esitasid saali kogunenud kaasõpilaste ja žürii ees Jüri Üdi (õige nimi Juhan Viidung) luuletusi. Võitjaks tuli 6A klassi õpilane Mihkel Kruusi. Teise koha sai Marita Tee 5A klassist ja kolmandat kohta jagasid Andres Eelmaa ja Martin Hõbemägi 6A klassist.





Tekst ja pilt: Egle-Riin

Andres Anvelt

Eile, 15. märtsil külastas meie kooli poliitik ja riigiametnik Andres Anvelt. Tema sulest pärineb ka 2007. aastal ilmunud menuromaan ''Punane elavhõbe'', mille põhjal on vändatud ka samanimeline film. Eelmisel aastal nägi ilmavalgust tema teine romaan ''Direktor. Ühe turu erastamise lugu''. Anvelt kuulub Eesti Sotsiaaldemokraatlikku erakonda ning 2010. aastal valiti ta erakonna Tallinna piirkonna esimeheks.

Anvelt rääkis oma romaani ja filmistsenaariumi kirjutamisprotsessist ning Eesti üheksakümnendate kriminaalmaastikust, mis andis ainet mõlemale tema romaanile.

Tekst: Kris ja Reta

Pilt: Reta

Kooli tutvustamine

Meie kooli käivad erinevates koolides tutvustamas ja kiitmas Teele Hein ja Karl Sander Kase.

Tekst ja pilt: Reta

Ferenc Liszti mälestuskontsert

Eelmisel aastal oli F.Chopini juubeliaasta. Käesolev aasta on määratletud kui F.Liszti juubeliaasta. Meie kool tähistas seda 3. märtsil toimunud üritusega, kus kooli oli kutsutud Urmas Poretski Ungari Instituudist. Ta tutvustas Ungari kultuuri üldistes joontes ja tõi esile selle ühised jooned Eesti kultuuriga. Kuulsa Ungari pianisti Liszti teoseid esitas üks Eesti tipp-pianiste Matti Mikalai.

Kes on Ferenc Liszt?

Ferenc Liszt [f'erents list] (ka Franz Liszt [frants list]; 22. oktoober 1811 – 31.juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19.sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid.

Info Liszti kohta: Wikipedia
Tekst ja pilt: Reta

Palestiina Omavalitsus Lilleküla koolis

Eelmise nädala esmaspäeval külastasid meie oma kooli Palestiina Omavalitsuse Haridusministeeriumi delegatsioon. Palestiina Omavalitsuse esindajaid oli umbes neliteist inimest ja peale meie kooli külastasid nad ka Reaalkooli ning Kesklinna Vene gümnaasiumit. Välismaalaste eesmärgiks oli uurida meie e-õppe lahendusi ning neile pakkus suurt huvi meie kool. Imestati ka arvutite rohkuse üle. Kokku viibisid palestiinalsed Eestis vaid nädal aega.

Tekst : Karolin

Soome keele päev

Teisipäeval, 1. märtsil käis meie kooli 11a klassi soome keele rühm koos õpetaja Madean Altsooga Loo Keskkoolis. Teiseks külaliskooliks oli Jüri Gümnaasium.

Loo Keskkoolis oli meile ette valmistatud väike üritus. Kõigepealt räägiti meile Elias Lönnrotist, kes eelkõige on tuntud „Kalevala“ autorina. 12 klass laulis meile ning esitas ka lühikese näidendi. Peale söögipausi võtsime endale kõik lipikud, kuhu peale olid kirjutatud erinevad nimed. Üksteisega Soome keeles suhtlemise teel pidime üles leidma kõik samade nimedega lipikute omanikud ning nendest grupi moodustama. Grupid koos, tehti meile viktoriin Elias Lönnroti kohta.

("Sutsi-satsi" tantsimine )

Peale seda räägiti meile lugu Sampost. Sampo on „Kalevalas“ sepp Ilmarise poolt tehtud imeveski, mis väidetavalt jahvatas mitte millestki kolme kõige tähtsamat asja – raha, jahu ja soola. Sealt saime me ülesandeks grupisiseselt mõelda välja, milline võiks olla tänapäevane Sampo, jäädvustada see paberile ning tutvustada seda ka teistele. Sampod nähtud õpetati meile „Sutsi-satsi“ tantsu, mida tantsitakse Loo Keskkoolis igal Soome keele üritusel. Lõpuks lasti meid ka suupistelauda, kus pakuti teed, kohvi ning väga maitsvaid komme, küpsiseid ja kringlit. Lahkusime heatujuliselt ning kõht täis, jäädes ootama järgmist aastat.

Tekst ja pildid: Egle-Riin Rüütel