Spikerdamine Lilleküla Gümnaasiumis

Viisime läbi koolis 7-12.klasside vahel küsitluse " Spikerdamine Lilleküla Gümnaasiumis". Küsitluse vastas 104 õpilast kokku erinevatest klassidest.

Siin väike kokkuvõte tulemustest.

1.Kui tihti spikerdad, kui üldse spikerdad ?
Kaks kõige suurema enamusega vastust olid :
-Teatud õppeainetes.
-Mõnel üksikul korral.

2.Millises aines kõige rohkem oled spikerdanud?
Tulemuste kokku arvutamisel selgus, et kõige rohkem spikerdatakse ajaloos ja keemias ning kõige vähem inglise keeles ja geograafias.

3.Küsimusele "Kas oled kunagi spikerdamisega õpetajale vahele jäänud?" ,vastas eitava vastusega 58 õpilast ja jaatava vastusega 22 õpilast.

4.Räägi oma meeldejäävaim kogemus spikerdamisega.
-"2.klassis korrutus tabeliga vahele jäämine."
-"Õpetaja sai aru käe peale soditud märkidest."
-"Õpetaja arvas,et mu on kõhu peal spikker ja oleks peaaegu pidanud kõhtu näitama."
- "Mäluauk."
-"Sain töö viie."
-"Õpetaja ei märganud spikkrit."


Täname kõiki, kes vastasid küsitlusele ja samuti kõiki õpetajaid ,kes õpilastele küsitlusi innukalt edastasid.

Lõpukirjand

Esmaspäeval, 25.aprillil kirjutasid meie kooli abituriendid lõpukirjandi. Riigieksam algas kell 10.00 ja kestis 6 tundi. Tuli kirjutada vähemalt 600-sõnaline arutlev tekst ette antud teemadega, mis olid:




1. Minu Eesti
2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
3. Ühiskonna arengu võti on haridus
4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
5. Igal ajal on oma nägu
6. "Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates)
7. "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
8. Kultuur meis ja meie ümber
9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
10. "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker)




Tegin ka elektroonilise küsitluse, millest võttis osa 21 õpilast. Siin kokkuvõtvalt vastused:


1. Mis kirjandi teema valisid?

Kõige populaarsemaks osutus teema " Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele ", mille valis 10 õpilast. Teiseks tuli "Ühiskonna arengu võti on haridus" ning kolmandaks "Kui palju on asju, mida ma ei vaja."

2. Kuidas kirjandiks ette valmistusid?


- Kuidas ikka. Tegin kooli jaoks kirjandeid, kirjutasin kodus enne kirjandit, lugesin eksamikeskusest tüüpilisi eksamivigu, mis tehti, mille tulemusena selgus, et ma teen täpselt samasuguseid tüüpvigu. Lugesin teemade kohta häid kirjandeid, mida leidsin netist, otsisin materjale.
- Magasin
- Ei valmistunudki.
- Hoidsin end pidevalt uudistega kursis ja üritasin oma õigekirja, mis on absoluutselt kohutav, parandada.


3. Mis teemal oleksid soovinud kirjutada?

- Sport
- Keskkond
- Kultuur meis ja meie ümber
- Ma ei oskagi nii öelda, aga polnud ühtegi sellist "WOW, SEE ON MINU TEEMA" teemat.
Selletõttu olid osad sõnad pastakast justkui välja pigistatud.


4. Mis plaanid on peale gümnaasiumit?

- Ülikool/kutsekool (14 õpilast)
- Pole otsustanud (3 õpilast)
- Muu (4 õpilast)


































Tekst : Margit Reinsalu
Redigeeris : Mari-Liis Laan

Tsirkus

Täna toimus kooli aulas 1.-4. klassi õpilastele mõeldud tsirkus. Oli palju huvitavaid etteasteid: kaks lõbusat klouni, mustkunstnik, naine tuvidega, poiss, kes kõndis klaasikildude ja nugade peal, väljaõpetatud koerad, kes tegid trikke. Üldiselt oli näha, et lapsed jäid tsirkuseetendusega rahule.

Ülejäänud pilte näed SIIT.

Tekst: Villem Mesila
Pildid, slide show: Margit Reinsalu

Algklasside õpioskuste olümpiaad

Teisipäeval, 26.aprillil toimus meie koolis 1-4.klasside õpioskuste olümpiaad, kust võttis osa viis kooli: Lilleküla Gümnaasium, Audentese erakool, Mustamäe Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Olümpiaad koos neljast erinevast voorust, mis olid - nuputamine, loovus-ülesanne, interneti ja teatmeteoste kasutamine. Kõik klassid jagati eraldi ruumidesse ning olümpiaad võiski alata. Kui esimesed ülesanded lahendatud, toimus vahetus erinevate ruumide vahel, et ikka kõik saaksid erinevad alad läbida.

Ülejäänud pilte saad vaadata SIIT.

Siin ka mõned näiteülesanded, mis lapsed pidid ära lahendama (Igal klassil oli erineva raskustasemega ülesanded):

Nuputamine:
I kl. Kaks isa ja kaks poega ostsid kolm jäätist nii, et igaüks sai ühe jäätise. Kuidas on see võimalik?
III kl. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk?

Teatmeteoste kasutamine(tuli teatmeteoseid kasutades leida vastused erinevatele küsimustele):
I kl. Mitu maakonda on Eestis? Millal sündis Eesti esimene president Konstantin Päts?
II kl. Millisel saarel asub Fossa? Mida sööb tarantel?

Loovülesanne:
III kl. Tuli välja mõelda kolmesalmiline luuletus, kus tuli kasutada ette antud sõnu.
IV kl. Pidid kõnekäänu alusel näitemängu välja mõtlema.

Interneti kasutamine:
I kl. Mitu riiki on Euroopa liidus? Kui kõrge on Tallinna teletorn?
IV kl. Kuhu lendavad kuldnokad Eestist talveks? Kui suur on tennisepalli läbimõõt?

Kui kõik klassid olid saanud erinevad alad ilusasti ära lahendatud, mindi koos sööklasse lõunasööki sööma. Kõhud täis ja meel hea, toimus aulas loovülesannete esitamine, tulemuste teatamine ning auhindade jagamine. Kõik lapsed olid tublid, kuid parimateks osutusid:

Esimesed klassid:
I koht - Lilleküla Gümn.
II koht - Mustamäe Gümn.
III koht - Gustav Adolfi Gümn.

Teised klassid:
I koht - Tallinna Reaalkool
II koht - Mustamäe Gümn.
III koht - Gustav Adolfi Gümn.

Kolmandad klassid:
I koht - Gustav Adolfi Gümn.
II koht - Lilleküla Gümn.
III koht - Tallinna Reaalkool

Neljandad klassid:
I koht - Tallinna Reaalkool
II koht - Audentese erakool
III koht - Mustamäe Gümn.

Pildid: Kristjan Jõgisaar
Tekst, slide show: Margit Reinsalu

Abiturientide viimane päev koolis

Neljapäeval, 21. aprillil, toimus meie kooli 12ndatel klassidel tutipidu ja lõpukell. Päevasündmused pidid välja mõtlema 11ndad klassid. Juba hommikust peale oli kool täis elurõõmu ning naeru. 12a ja 12b klassid pidid end samuti riietama kui väikesteks lasteks ning seda oli tore vaadata. Mängiti ringmänge koridoride peal vahetundide ajal ning käidi ka klassides end näitamas, puhuti seebimulle ning mängiti oma kodust kaasa võetud pehmete mänguloomadega. Lõpukell toimus aulas, mille jaoks olid 11ndad klassid maha pannud matid, kottidesse pannud igale abituriendile väikese mälestuse ning valmis seadnud video abiturientide mõnusalt veedetud kooliajast.Aktuse alguses kogunesid 12 klassi õpilased saali mattide peale ning aktus sai alata. Neile esinesid 1 klassi lapsed mõne laulu ja anektoodiga ning 11a klassi poisid koos Karl Sanderiga esitades laulu 'Rohelised niidud'. Aktus jätkus Mihkli ja Lauri naljakate ütlustega ning siis oli aeg kätte jagada kingitused. Kõiki kutsuti ükshaaval ette ning suruti kätt või anti hoopis kalli. Taustaks mängis kokku monteeritud video piltidest abiturientide varasematest aastatest koolis, mille üle said paljud õpilased kõhutäie naerda.

Päev jätkus õues meie kooli staadionil, kus mängiti erinevaid mänge. Esimeseks mänguks oli püramiidi tegemine. Abituriendid jagati gruppidesse ning nad pidid moodustama püramiide, millest tehti ka pilte. Järgmiseks mängiti jalgpalli, enne mida seoti õpilastele topsidest tehtud prillid ette ning jalgpalli mäng oligi palju keerulisem ja huvitavam. Omavahel mängisid A ning B klass. Nüüd oli aeg kõige huvitavamaks mänguks. Võistkonnad pidid jooksma pulgani, selle najal kümme ringi tegema, mida kontrolliti, ning tagasi jooksma. Sellest mängust kujuneski kõige naljakam mäng, sest abituriendid ei läinud tihti just õiges suunas ehk oma võistkonna suunas. Oli neid, kes hakkasid hoopis teisele poole jooksma ning siis ümber kukkusid, kui ka neid, kes lihtsalt viltu jooksid.

Sai tehtud ka väike intervjuu abiturientide Ervini, Madise, Oti ja Heiniga

Kuidas jäite rahule selle aasta tutipeo ja lõpukellaga?

-Ei meeldinud.

Kas õpilased läksid kaasa plaanitud üritustega?(riietus ja mängud)

-Kindlasti mitte, näiteks väljas toimunud mängudega. Riided olid küll väga vinged kõigil.

Kuidas võrdleksite selle aasta lõpukella eelmise aasta omaga?

-Eelmise aasta oma oli parem.

Kas oli ka kurb vaadata pilte vanadest headest päevadest koolis?

-Meile ei meeldinud see slide show ja kurb ka ei olnud. Osad siiski nutsid. Eelmisel aastal oli slide show palju parem, isegi meil hakkas kurb.

Nimetage mõni sündmus, mida mäletada Lillekülas oldud ajast kõige rohkem

-Lilleküla peod jäävad alatiseks meelde, samuti jäävad meelde Lilleküla õpilaste esinemised inglise keele päevadel ja vene keele päevadel.

(üks poistest): Meelde jääb Heini koreograafia

Aitäh poistele intervjuu eest!

Selleks korraks oligi tutipäev ning lõpukell läbi ning uus tulemas juba uute õpilastega uuel õppeaastal. Selle mäletamiseks aga veel mõned pildid:

Rohkem pilte võib näha SIIN
Tekst/slide show/pildid/intervjueerija: Heleri Saarvelt

Jüriöö jooks

Kolmapäeval, 20.aprillil toimus koolihoovis igaaastane jüriöö jooks, mille korraldajateks olid Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Kristiine Gümnaasium ja Kristiine Linnaosa Valitsus. Jooksul osalesid 4-12. klasside õpilased. Koolihoov oli paksult rahvast täis ja kes ei jooksnud, need tulid kaasa elama ja toetama oma klassi.



4-5.klasside jooksud algasid staadionil 20.00 ning eelnevalt jooksule, tehti neile ka soojendust. Joosti kahekesi, hoides käes tagurpidi torbikut, mille peal asetses pall. Kui võitjad olid välja selgitatud, järgnes sellele staadioni keskel autasustamine. Esimesele kohale tuli meie kooli 5B, teise koha saavutas meie kooli 5A ja kolmanda meie kooli 5C. Auhinnaks oli kringel ja limonaad.

Samal ajal hakkasid kooli sisehoovi kogunema 6-12.klassid Jüriöö teatejooksuks. Jooksjad jagati kolonnidesse puntktide asukohtade järgi, kust nad pidid jooksma hakkama. Õpetaja Meelis Rum tegi kõigile osalejatele soojenduse ning seejärel viisid abilised kõik võistlejad oma punktidesse laiali. Sisehoovi jäi ainult esimene kolonn. Starti oodates saabus ka kooli juurde kaks politsei patrullautot, kes turvasid jooksjaid tänavatel. Start oli 21.00.

Kokku jooksis 19 võistkonda, kaasaarvatud meie kooli õpetajate väljapandud võistkond. Ainukesena katkestas jooksu Kristiine kooli koondvõistkond.
Gümnaasiumist esimesele kohale tuli 11A. klass, teisele kohale 12A klass ning kolmandale 10A klass.
8-9. klasside seas võidutses 8.klass,kus esikohal 8A, teisel kohal 8B ja kolmandal 8C.
6-7.klasside jooksu võitis 7C, teisele kohale jooksid end 7A ning kolmandale 6A.
Kõiki võitjad autasustati kringli ja limonaadiga ning loomulikult esikohale ka karikas.
Kõik jäid üritusega rahule ning veedeti üks lõbus õhtu oma kooliperega. :)

Piret Rips-Laul

19. aprillil külastas meid Piret Rips-Laul, kes on tuntud laste- ja noortelaulude autor. Ta mängis klaveril enda kirjutatud laule, mida esitasid meie kooli õpilased. Laulude vaheajal oli õpilastel võimalus heliloojale küsimusi esitada. Lõpus anti parimate küsimuste eest auhindu. Tegime ka heliloojaga intervjuu.

Tere!

-Tere!

Kus te muusikat õppisite?

-Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias, kus õppisin klaveri eriala. Hiljem läksin uuesti muusikaakadeemiasse ja lõpetasin 2004 kompositsiooni erialal.

Te olete kirjutanud palju laule, kas tegelete ka ise laulmisega?

-Olen laulnud koorides, aga muusika kirjutamise kõrvalt jääb liiga vähe aega laulmisega tegelemiseks.

Kas te kirjutate ainult laule või ka instrumentaalmuusikat?

-Olen kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, aga vähe. Peamiselt sooloflöödile ja sooloklaverile.

Kas muusika loomiseks on vaja andekust või piisab soovist?

-Kõige tähtsam on soov muusikat luua.

Mida peate kõige olulisemaks muusika loomisel?

-Kõige tähtsamaks pean siirust. Tuleb uskuda sellesse, mida teed. Kui sa ise usud, siis hakkavad ka teised uskuma.

Aitäh intervjuu eest!

-Aitäh!

Mõned huvitavamad õpilaste küsimused koos vastustega:

Kui vanalt te kirjutasite esimese teose?

-8 või 9 aastaselt.

Kust saate inspiratsiooni muusika kirjutamiseks?

-Enda elust, kodust ja kodumaast.

Kui palju võtab aega ühe laulu kirjutamine?

- See on väga erinev. Mõnest tunnist kuni mitme kuuni.

Mida te teete vabal ajal?

-Mul on Lõuna-Eestis talu, kus käin puhkamas. Jalutan koeraga, kuulan lindude laulu.

Mis muusikat te kuulate?

-Kuulan paljusid erinevaid stiile nt jazzi, folki ja rahvamuusikat.

Tekst ja pildid: Villem Mesila

1.klassi koolikatsed

Laupäeval, 16. aprillil käisid meie koolis oma teadmisi ja oskusi proovile panemas kooliealiseks saanud lapsed, kellel on soov alates 1.septembrist alustada kooliteed just meie Lilleküla Gümnaasiumist. Enne katsete algust näidati lastele etendust "12 kuud" ning seejärel viidi nad klassidesse. Kõigil lastel oli palutud kaasa võtta pliiatsid ja spordiklassi soovijatel spordiriided. Teadmist kontrolliti arvutamises,lugemises ja kirjutamises.Pärast teadmiste kontrolli oli võimalus spordiklassi soovijatel minna võimlasse sportlikke oskusi proovile panema võimlasse.
Soovime kõigile katsetel käijatele edu ja loodame neid näha 1.septembril meie koolis. :)

Pärast katseid tegime lühikese intervjuu 6-aastase Taaviga .

Mis sa arvad kuidas Sul katsetel läks ? Kas hästi või halvasti ?
-Hästi.
Kas olid rasked küsimused ja ülesanded ?
- Ei.
Kas ootad juba 1. septembrit,et kooli minna ?
- Jaa,väga.
Mis sulle meeldib kõige enam,kas arvutamine,lugemine või kirjutamine?
-Mulle meeldib arvutamine,sest see on kõige põnevam.
Loodame,et sul läks hästi ja peatse kohtumiseni 1.setembril.


Samuti tegime intervjuu ka ühe lapsevanemaga.

Miks valisite Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi?
-Valisin Lilleküla sellepärast,et kool on looduse kallakuga ning ei ole surutud peale reaalklasse,vaid on loovuse,inglise keele ja -spordiklass,mis on hoopis paremad valikud.Samuti on väga head võimalused lastel sportimiseks ja treenimiseks peale kooli ning muid erinevaid huviringe.Veel meeldib kooli välimus,puhtus ja üks põhjustest on veel see,et suur õde käib siin koolis.
Kuhu klassi sooviksite last panna?
-Ma arvan,et loovuse , kuna ta on selline rahulikum ja omaette nokitseja.Kuigi jookseb ringi ja teeb sporti ka,aga klassi valiksin siiski loovuse.
Mis te arvate,kuidas lapsel katsetel läks?
-Ma arvan,et hästi. Vähemalt ta ise ütles seda.Aga eks me oleme harjutanud ka kodus arvutamist,lugemist ja kirjutamist ning ta käis veel lasteaiale lisaks eelkoolis.Seega arvan,et ta sai ilusti hakkama.
Aitäh vastamast!
-Palun.

Tekst: Mari-Liis Laan

Päev Põltsamaal

Käisime täna, 14. aprillil, Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Nimelt toimus seal üleriigiline meediakonverents 'Inimene meedia mõjuväljas', mis on käimas juba seitsmendat aastat järjest. Konverentsist võtsid osa gümnaasiumiõpilased, õpetajad ning huvitavad meedia elu tegelased. Ürituse korraldajateks olid 11ndad klassid ning 12 klassi õpilased pidid ette valmistama laua koos söökidega, mida sai maitsta ürituse vahepeal. Nende ülesandeks üleüldiselt oli kõik need söögid valmistada ning kogus pidi olema kooskõlas inimeste arvuga. Samuti pidid nad arvutama kogu vajaminevate toiduainete maksumuse. Raha nad selle eest ei saa, kuid see-eest kodundus eksami hinde. Terve saal oli rahvast täis ning kogu konverentsi aja kuulasid noored huviga esinejate ettekandeid. Vahepalaks mängisid ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaklassi õpilased saksofoni ning laulsid. Konverents algas kell 9.50 ning esimeses pooles rääkisid meedia elu kajastavad inimesed ning teises pooles gümnaasiumiõpilased erinevatest koolidest üle Eesti. Kogu üritus lõppes kell 14.30.


Esimeses pooles oli viis esinejat: Kadri Ugur, kes rääkis üldiselt ajakirjandusest, Raigo Pajula, kes rääkis pressifoto näitusest ning paljudest võidetud piltidest eraldi. Temaga õnnestus meil ka intervjuu võtta Liibanonis toimunu kohta, kuid seda näete juba peagi valmivas videos. Lisaks osales esimeses pooles veel Margit Toovere, kes rääkis, kuidas on võimalik lugu huvitavaks teha küljenduse abiga isegi siis, kui loo kohta on vähe materjali. Esines ka meie enda kooli meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk, kes rääkis näiteks sellest, kust saab tema informatsiooni paljude sündmuste kohta. Selleks on facebook. Tema jutust selgus ka moraal: Osades kohtades on keelatud facebooki kasutamine, näiteks Hiinas, kuid vahel võib see internetil põhinev suhtlusportaal ka kasu tuua. Temaga kaasa oli tulnud Oliver Hainsalu, kes on Delfi Noorte hääle toimetaja. Oliver rääkis kõikidele Noorte hääle terminist, kasulikkusest ning ka psühholoogist Noorte hääle foorumis, kes on valmis kõiki noori aitama nende küsimustega.


Teises pooles tutvustasid erinevatest koolidest õpilased meile enda uurimistöid. Ka neid oli väga põnev jälgida ning kindlasti laiendasid esitlused saalis viibinud noorte silmaringi. Esinejateks olid:
Johanna Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, kes rääkis meile multifilmide ja interneti mõjust lasteaialastele, Marili Vosmi Jõgeva Gümnaasiumist, kes kõneles omadussõnadest trükimeedias, Liina Tamm Jõgeva Gümnaasiumist, kes rääkis igapäevasuhtlusest reklaamitarbijana, Martti Orr Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, kes käsitles teemat 'Arvuti kasutamine matemaatikatunnis' ning Holger Upsar samuti Põltsamaa Gümnaasiumist, kes tegi uurimistöö interneti ja andmepiraatluse kohta. Üritus lõppes direktori Aimar Arula kokkuvõtva kõnega ning konverentsil osalejad said ootama jääda juba järgmist meediakonverentsi uute inimeste ning uute projektidega.


Tegime ka intervjuu Põltsamaa Ühisgümnaasiumis käivate tüdrukute Johanna(11b) ja Mariaga(11b), kes rääkisid meile enda koolielust ning tegemistest. Sellest tegin võrdluse nende kooli ning meie kooli tavadest ning muudest erinevustest gümnaasiumiõpilastele. Täpsemalt kuulete ka peagi saabuvast videost.

TLG – meedia on kõikidele õpilastele kohustuslik ning meie koolis on väga tähtsal kohal ka e-kursus, kus õpilased peavad kajastama koolielu ning muud. Selle eest saavad nad hinde õppeaasta lõpus. E-kursuse läbimiseks on vaja teha silmapaistvat ning tõsist tööd, mis nõuab samuti nii aega kui ka energiat.
PÜG – meedia tunnid toimuvad vaid nendel, kes on valinud humanitaarsuuna. Siiski toimub meedia vaid üks kord nädalas, kuid ka nemad peavad täitma blogi. Blogi täitmiseks kasutavad nad õpetajalt tunnis saadud materjali.
TLG – õpilased peavad iga aasta talvel käima vähemalt viis korda Nõmme Suusabaasis suusatamas ning suusatamas käidud kordadest sõltub hinne. Talve lõpupoole toimub suusapäev, millest peavad kõik osa võtma ning olenevalt sellest, mis aja peale suusatatakse 2,5 km, saavad õpilased ka järgmise hinde.
PÜG – õpilased käivad suusatamas kooli lähedal ning peavad suusatama 4 ringi. Üks ring on kilomeetri pikkune.
TLG – kool on äsja renoveeritud ning näeb välja nagu uus. Ka õpilastele meeldib uue kooli kujundus.
PÜG – kool on samuti äsja renoveeritud, kuid lapsed ei ole väga rahul. Nendele jätab uus kool kõleda tunde.
TLG – kooli söökla on piisavalt suur ning toidud on maitsvad. Siiski on õpilastele probleemiks tekkinud pikad järjekorrad, mille tulemusel võivad nad järgmistesse tundidesse hiljaks jääda. Gümnaasiumi õpilased peavad toidu eest ise maksma ligikaugu 23 eurot kuus.
PÜG – söökla on suur ning järjekorrad pole pikad. Toidud meeldivad õpilastele väga ning ka toiduvalik on mitmekesine. Toidu eest õpilased maksma ei pea.


Uurisime ka Põltsamaa elu kohta üldiselt, kuid sellest kõigest juba tulevas videos. Video tuleb koos teiste sündmustega aprilli kuu lõpus.




Tekst: Heleri Saarvelt

Tantsuvõistlus

7.aprillil toimus meie koolis 5-7.klasside tantsuvõistlus. Osavõtjaid oli kokku 11, keda hindas meie õpetajatest ja õpilastest koosnev auväärne žürii. Žürii ülesandeks oli välja valida 3 parimat gruppi ja parim sooloesineja. Oli näha, et kõik olid oma tantsudega vaeva näinud - mõni rohkem, mõni vähem. Tantsijate seljas võis näha ka huvitavalt disainitud kostüüme. Kui kõik esinejad olid laval ära käinud, läks žürii oma otsust tegema. Pinge oli suur, kuid lõpuks naases žürii tulemustega. Parim sooloesineja ja grupp said auhinnaks kringli. Tehti koos veel mõned pildid ning sellega võiski tantsuvõistluse lõppenuks nimetada.

Tulemused:

I 6.c
II 6.b 1.grupp
III 5.c

Parim sooloesineja: Liis Haljand 7.b klassist

I koht ehk võitjad 6.c klass



Parim sooloesineja Liis Haljand



Ülejäänud pilte saad vaadata SIIT.

Pildid: Margit Reinsalu, Mariliis Paumets
Tekst: Margit Reinsalu

UUDIS !

Alustame jälle oma meedia kuuga, kus on rühmas toimunud väikesed muudatused. Detsembri kuus oli meie rühmajuhiks Mariam, kuid tänu tema tublidusele ja raskele tööle said tema tunnid täis, seega asub meie selle kuu rühmajuhiks Kristjan.

Ilusat kevade algust ja abiturientidele jõudu lähenevatele eksamitele !

Tekst: Maris Püüe

Pildid: Margit Reinsalu