3.juunil tegid 11.klasside õpilased,kes soovisid järgmiseks aastaks ühe lõpu eksami ette ära teha, geograafia riigieksamit.See oli ühtlasi ka kõigile esimene riigieksami kogemus.
Eksam algas kell 10.00.Kooli paluti kõigil tulla kella üheksaks aktusele,et vältida kellegi hilinemist eksamile.Eksam toimus aulas ning aula ukse ette koguneti kolmveerand kümneks.Seejärel hakati tähestikulises järjekorras kõiki sisse kutsuma ja uksel pidi näitama isikut tõendavat dokumenti,mida kontrollis eksami järeltvaataja eksamikeskusest.
Kui kõik kõiks eksami tegijad olid endale koha leidnud alustati komisjoni tutvustamisega.Eksamit tulid sooritama enamus üheteistkümnendatest klassidest.Eksamikomisjoni kuulusid õpetaja Vilve Lepik,õpetaja Kaire Mäe,õppelajuhata Anu Luure ja eksamikeskusest järeltvaataja.Järgnevalt luges õppelajuhataja ette eksami nõuded ja normid.Rangelt oli keelatud eksami ajal krõbistada ja sahmerdada,seetõttu paluti šokolaadid enne paberist lahti murda.Eksamile oli lubatud kaasa võtta šokolaad,jook ja salfrätikud.Eksamile oli käsitud kaasa võtta kaks ühevärvilist pastakat ja isikut tõendav dokument.Peale eksami nõuete ettelugemist uuriti,kas kellegil on tekkinud mingisuguseid küsimusi,siiski uus kogemus,kuid küsimusi polnud ja seejärel sooviti edu eksamiks ning hakati eksameid kätte jagama.
Kui eksam kätte saadud,paluti vaadata üle,et ega lehekülgi puudu ei ole ja kõik oleks korras.Seejärel alustati tööd.
Ehmatus oli suur,eksam nägi välja hoopis teistsugune,kui eelnevatel aastatel.Tundus palju raskem,sest ülesannete tüüpe oli muudetud.See aasta olid ka sees värvilised pildi,mis tähendas,et eksami-keskuses on majanduslangus ületatud.Kui enne eksamit ja eksami kätte saamisel oli suur närv sees,siis lahendamise ajal tekkis juba rahuolu ja tuli vaid leida vastuseid oma peast ning kasutada loogikat.Loodame,et see toimis ka.
Eksami tegemiseks oli aega 3 tundi,enne 2 tunni täitumist ei lubatud kellegil saalist lahkuda.Peale kella kahteteist hakati juba eksameid ära viima.Kuna eksamil oli keelatud omavoliline liikumine,siis tuli püsti tõusmiseks käsi tõsta ning kui luba anti komisjoni poolt võis tõusta ja minna komisjoni laua juurde,kus enne eksamilt lahkumist tuli kirjutada oma eksamile kood ning anda allkiri,oma eksami sooritamise kohta.
Õnneks on nüüd üks riigieksam sooritatud ja tuleb oodata tulemust,nüüd ka järgmine aasta sellevõrra kergem,kui ikka läbi saadakse.Riigieksamil läbisaamiseks tuleb saada vähemalt 20 punkti sajast.Usun,et kõik ületavad selle piiri.Tulemused saab teada alles mõne nädala pärast,kuna eksamid saadeti kontrolli eksamikeskusesse.
Jääme siis põnevusega ootama tulemusi.
Tuesday, June 7, 2011
Wednesday, June 1, 2011
11.klasside üleminekueksamid
Täna 30.mail toimus koolis 11.klasside üleminekueksamid.Valida oli kolme eksami vahel,kas keemia,ajalugu või eesti keel.
Enamus õpilastest tegid eesti keele eksamit.Eksamid algasid erinevalt.Keemia ja ajalugu algas kell 10.00 õppeaine klassides ja eesti keel kell 12.00 aulas.
Ise tegin ajaloo eksamit, mis koosnes kolmest osast.Esimene osa oli arutluse kirjutamine,kus oli valida 8 teema seast.Mina valisin kõige viimase teema "Viini kongress-eesmärk ja tulemused",sellepärast et see teema jäi kõige paremini meelde tunnis ja kodus ülevaadates.Teine osa koosnes kaartidest ja piltidest,kus pidi kirjeldama pilti või kaardil olevat sündmust.Abivahendina sai kasutada gümnaasiumi Atlast.Kolmas osa oli faktilised teadmised.Põhilistelt oli küsitud viimaste kursuste teemade kohta.
Eksami tegemiseks oli aega 3 tundi,mis oli täiesti piisav aeg eksami sooritamiseks.
Minu arust oli eksam koostatud hästi, ei olnud üleliia palju küsimusi ega aastaarvulisi teadmisi.Eksam oli oodatust kergem.Mõttes kujutasin endale ette väga palju hullemat,kuid õnneks oli kättesaadud eksam palju positiivsem.
Nüüd jääb oodata ainult häid eksami tulemusi :)
Enamus õpilastest tegid eesti keele eksamit.Eksamid algasid erinevalt.Keemia ja ajalugu algas kell 10.00 õppeaine klassides ja eesti keel kell 12.00 aulas.
Ise tegin ajaloo eksamit, mis koosnes kolmest osast.Esimene osa oli arutluse kirjutamine,kus oli valida 8 teema seast.Mina valisin kõige viimase teema "Viini kongress-eesmärk ja tulemused",sellepärast et see teema jäi kõige paremini meelde tunnis ja kodus ülevaadates.Teine osa koosnes kaartidest ja piltidest,kus pidi kirjeldama pilti või kaardil olevat sündmust.Abivahendina sai kasutada gümnaasiumi Atlast.Kolmas osa oli faktilised teadmised.Põhilistelt oli küsitud viimaste kursuste teemade kohta.
Eksami tegemiseks oli aega 3 tundi,mis oli täiesti piisav aeg eksami sooritamiseks.
Minu arust oli eksam koostatud hästi, ei olnud üleliia palju küsimusi ega aastaarvulisi teadmisi.Eksam oli oodatust kergem.Mõttes kujutasin endale ette väga palju hullemat,kuid õnneks oli kättesaadud eksam palju positiivsem.
Nüüd jääb oodata ainult häid eksami tulemusi :)
Thursday, May 26, 2011
Eesti- Baskimaa sõpruskohtumine
25. mail toimus Tallinnas A. Le Coq Arenal Eesti ja Baskimaa vaheline sõpruskohtumine jalgpallis. Rahvast kaasa elamas oli küll vähe, aga mäng oli ilus ja tasavägine.
Enne mängu kanti ette Baskimaa ja Eesti hümn. Eesti hümni laulsid "Eesti otsib Superstaari" finalistid Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Rosanna Lints, Triin Niitoja ja Teele Viira.
Juba 1. minutil, kui mäng käis, tegid eestlased vea. Teinegi viga tuli kiiresti- nimelt 3. minutil. Kahjuks juba 9. minutil suutsid basked eestlaste kaitsest läbi murda ja tegid oma esimese rünnaku. Eesti õnneks ei läinud pall väravasse vaid posti. Eestlastel oli mitmeid rünnakuid, kuid need kõik ebaõnnestusid. 23. minutil teenis Reintam mängu esimese kollase kaardi. Mõlemal riigikoonidse poolel valitsesid jätkuvalt ebaõnnestunud rünnakuid ja esimene värav löödi baskide mängja Adurizi poolt 51. minutil. Tarmo Kink lõi 57.minutil eestlaste esimese värava. Kulus vaid 5 minutit, kuni Aduriz lõi nurgalöögist baskidele teise värava. Mängule lisandus 3 minutit lisaaega, kuid eestlased ei suutnud rohkem väravaid lüüa. Sõpruskohtumine kestis kokku 87 minutit.
Mäng lõppes baskide võiduga 2:1.
Baskimaa tutvustus
Tänapäeval jaguneb Lõuna-Baskimaa Hispaania Baski autonoomse piirkonna ja Navarra autonoomse piirkonna vahel ning Põhja-Baskimaa moodustab osa Prantsusmaa. Nende territooriumide pindala on kokku 20 664 km² ja elanike arv umbes 3 miljonit (2,5 miljonit Hispaanias). Alla kolmandiku elanikkonnast räägib baski keelt. Hispaania keskvalitsus ei soovinud kaua aega anda Baskimaale omavalitsust ega baski keelele ametlikku staatust, mis tänapäevalgi on väga piiratud.
Info Baskimaa kohta pärineb: http://et.wikipedia.org/wiki/Baskimaa
Tekst: Risto Seiler
Enne mängu kanti ette Baskimaa ja Eesti hümn. Eesti hümni laulsid "Eesti otsib Superstaari" finalistid Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Rosanna Lints, Triin Niitoja ja Teele Viira.
Juba 1. minutil, kui mäng käis, tegid eestlased vea. Teinegi viga tuli kiiresti- nimelt 3. minutil. Kahjuks juba 9. minutil suutsid basked eestlaste kaitsest läbi murda ja tegid oma esimese rünnaku. Eesti õnneks ei läinud pall väravasse vaid posti. Eestlastel oli mitmeid rünnakuid, kuid need kõik ebaõnnestusid. 23. minutil teenis Reintam mängu esimese kollase kaardi. Mõlemal riigikoonidse poolel valitsesid jätkuvalt ebaõnnestunud rünnakuid ja esimene värav löödi baskide mängja Adurizi poolt 51. minutil. Tarmo Kink lõi 57.minutil eestlaste esimese värava. Kulus vaid 5 minutit, kuni Aduriz lõi nurgalöögist baskidele teise värava. Mängule lisandus 3 minutit lisaaega, kuid eestlased ei suutnud rohkem väravaid lüüa. Sõpruskohtumine kestis kokku 87 minutit.
Mäng lõppes baskide võiduga 2:1.
Baskimaa tutvustus
Tänapäeval jaguneb Lõuna-Baskimaa Hispaania Baski autonoomse piirkonna ja Navarra autonoomse piirkonna vahel ning Põhja-Baskimaa moodustab osa Prantsusmaa. Nende territooriumide pindala on kokku 20 664 km² ja elanike arv umbes 3 miljonit (2,5 miljonit Hispaanias). Alla kolmandiku elanikkonnast räägib baski keelt. Hispaania keskvalitsus ei soovinud kaua aega anda Baskimaale omavalitsust ega baski keelele ametlikku staatust, mis tänapäevalgi on väga piiratud.
Info Baskimaa kohta pärineb: http://et.wikipedia.org/wiki/Baskimaa
Tekst: Risto Seiler
Bioloogia riigieksam 12.klassidele
25. mail toimus meie koolis bioloogia riigieksam 12.klassidele. Eksamikomisjonis oli meie kooli bioloogia ja ökoloogia õpetaja Kristel Mäekask ja ka kaks välisvaatlejat. Eksam toimus aulas ja kestis hommikul kella 10.00'st kuni 13.00'ni.
Tegin ka intervjuu 12.A klassi Ott Jakovleviga.
Miks valisid just bioloogia eksami?
-Kuna see on ainus aine, mida rohkem õppida viitsisin.
Kaua sa eksamiks valmistusid?
-Ei valmistunud kaua, üks päev ennem eksamit hakkasin õppima selleks ja sellest piisas vist.
Mis kellast mis kellani eksam kestis?
-Eksam algas kell 10.00 ja lõppes 13.00.
Kuidas hindad raskustaset võrreldes eelnevate eksamitega?
-Raskustasemeks võin öelda 100. Eksam oli raske ja kindlasti kõvasti raskem kui eelmised.
Mitu õpilast bioloogia eksamit tegid?
-No eksami sooritajaid oli kõvasti üle tosina.
Kuidas Sul eksam enda meelest õnnestus?
-Ei õnnestunud mitte kuidagi, väga raske oli (puhas räimeröga).
Tekst: Mariliis Paumets
Tekst: Mariliis Paumets
Wednesday, May 25, 2011
11. klasside meedia e-kursuse kaitsmine
Rõõmud, pinged ja õpingud on selleks õppeaastaks Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis läbi. Kohe-kohe on algamas suvi. Seoses kooli lõpuga sai läbi ka 11. klasside meedia e-kursus.
Meedia e-kursuse jaoks jaotati klassid gruppidesse. Iga grupp koosnes 6-8 õpilasest. Peamine ülesanne oli õppetööks loodud blogis kajastada koolis toimuvaid sündmusi. Tänu sellele kursusele on meie kooli ostetud: arvutid, fotokaamerad, videokaamerad, mikrofonid, diktofonid ning muud abivahendid, mida sai kasutada.
Sündmus toimus teist aastat järjest ja selleaastane tase on märgatavalt tõusnud. Esimest korda tehti videoreportaaže, mis õpilastele meeldisid ja ka huumorit pakkusid.
Aulas toimus meedia e-kursuse kaitsmine, kus iga rühm end esitles. Aega oli 25 minutit ning selle aja vältel pidid õpilased aru andma enda tegevustest hindamiskomisjonile. Hinnati materjali mahukust, loovust ja profesionaalsust. Hindeid anti personaalselt.
Kogu ülevaate toimuvast said ka 10. Klassid, kes vaatasid kaitsmist. Nad said häid näpunäiteid järgmiseks õppeaastaks, mil neil tuleb hakata koolielu kajastama.
Head suvevaheaega!
Pildid: Henri Valk
Tekst: Henri Valk
Teksti redigeeris: Henri Valk
Monday, May 23, 2011
10. klasside esmaabi kiirkursus
20. mail toimus meie koolis 10. klassidele mõeldud esmaabi kiirkursus, kus õpilased pidid proovile panema enda esmaabi teadmised. Kogu üritus seisnes selles, et õpilased pidid koolist otsima niinimetatud ''kannatanuid'', kelleks olid 11.a ja 10.a klassi õpilased ning õpetaja Liis Olt ja huvialajuht Marje Nurk. Esmaabiandjad pidid moodustama grupid ning igale rühmale jagati paberid, millele nad kirjutasid sellest, mis esmaabi nad kellelegi andsid. Kui grupp oli ''kannatanut'' õigesti abistanud, said nad tema käest tähe. Tähtedest tuli kokku lahendussõna, milleks oli AUTOAVARII. Õpilaste jaoks oli toodud kooli ka spetsiaalne nukk, kellele tehti elustamist.
Tegin ka intervjuu 10.a klassi õpilase Ene Heinolaga.
Kuidas Sinu meelest esmaabi kursuse läbiviimine õnnestus?
-Minu arust väga vahvalt tehtud, kõik kannatanud elasid oma rolli väga hästi sisse ning haavad nägid väga reaalsed välja.
Kas teie rühm sai kõikide ülesannetega hakkama?
-Jah. Alguses kui leidsime esimesed vigastatud, siis oli küll selline ''tühja pea'' tunne, aga lõpuks saime ikkagi kõik tehtud.
Mis vigastused esindatud olid?
-No kõige parem oli õpetajate oma, kus nad olid sattunud autoavariisse. Veel oli seal põletus, ninaverejooks, minestus, liigesenihestus, marrastus, luumurd, lämbumine ja teadvusetus.
Mis Sa arvad, kas saaksid ka reaalses olukorras esmaabi andmisega hakkama?
-Peale seda kursust tean ma kõvasti rohkem, kui enne. Aga reaalses olukorras.. ei oska öelda. Võibolla lihtsamate vigastustega saaksin hakkama, aga ei tea kuidas ma erinevatele õnnetustele reageeriksin.
Aitäh Enele intervjuu eest!
Kuidas Sinu meelest esmaabi kursuse läbiviimine õnnestus?
-Minu arust väga vahvalt tehtud, kõik kannatanud elasid oma rolli väga hästi sisse ning haavad nägid väga reaalsed välja.
Kas teie rühm sai kõikide ülesannetega hakkama?
-Jah. Alguses kui leidsime esimesed vigastatud, siis oli küll selline ''tühja pea'' tunne, aga lõpuks saime ikkagi kõik tehtud.
Mis vigastused esindatud olid?
-No kõige parem oli õpetajate oma, kus nad olid sattunud autoavariisse. Veel oli seal põletus, ninaverejooks, minestus, liigesenihestus, marrastus, luumurd, lämbumine ja teadvusetus.
Mis Sa arvad, kas saaksid ka reaalses olukorras esmaabi andmisega hakkama?
-Peale seda kursust tean ma kõvasti rohkem, kui enne. Aga reaalses olukorras.. ei oska öelda. Võibolla lihtsamate vigastustega saaksin hakkama, aga ei tea kuidas ma erinevatele õnnetustele reageeriksin.
Aitäh Enele intervjuu eest!
Tekst: Mariliis Paumets
Teksti redigeeris: Kristiin Marii Sarin
Monday, May 16, 2011
TRAILER Kiired ja Vihased (Eesti) HD
Seoses huviga teha filmi, jõudsime heade sõpradega kokkuleppele, et teeme filmi.
Praeguseks on valmis tehtud filmi treiler ja vaikselt hakkame valmistama ka filmi, aga
seda alles juuni alguses, kuna varem lihtsalt ei jõua. See kõik toimub kooliväliselt, ei puuduta meediaõpet, aga samas natuke ikka.
Loodame, et saame kooli poolt tehnika, millega filmi valmistada. Kui film ükskord valmis saab, siis tuleb ta välja Lilleküla Gümnaasiumi nime all ja loodame, et kukub hästi välja.
Seniks meie poolt kõik.
Head vaatamist :)
Tervitab: Mihkel Riiman
Subscribe to:
Posts (Atom)